Kiirgusdetektor

Kiirgusdetektor on mõõteriist või andur, mida kasutatakse elektromagnetkiirguse voo registreerimiseks. Detektori sisendosa, millele kiirgusvoog vahetult mõjub, on kiirgustajur. See tajur muundab mingi kiirgust iseloomustava suuruse, näiteks kiirguse intensiivsuse ehk kiirgustugevuse teiseks, harilikult elektriliseks signaaliks, mida saab paremini võimendada, töödelda ja edastada.^[1]

Paljud kiirgusdetektorid võivad töötada ka kui osakeste loendurid.

Kiirgustajuri talitlus põhineb kiirgusvälja kvantide – footonite – vastastikmõjul tajuri materjali (harilikult väärisgaasi või pooljuhi) aatomite või elektronidega. Kõige sagedamini kasutatakse tajuris kiirgustugevusele vastava elektrisignaali saamiseks fotoefekti. Seejuures valguskvantide mõjul vabanevate elektronide energia on võrdne footoni energia ja aatomi sidemeenergia vahega. Kui vabanev energia on küllalt suur, võib see järgmisi aatomeid ioniseerida, nii et tekib järjest uusi vabu elektrone. Röntgenikiirguse korral on genereeritavate elektronide arv võrdeline langevate footonite energiaga.