Krasnaja Gorka operatsioon |
---|
Osa Eesti Vabadussõjast |
Kuperjanovi partisanide rünnak vastase kindlustatud positsioonidele Krasnaja Gorka all. |
Toimumisaeg |
13. oktoober – 9. november 1919 |
---|
Toimumiskoht |
Ingerimaa |
---|
Tulemus |
Nõukogude tõrjevõit |
---|
Osalised |
---|
|
Väejuhid või liidrid |
---|
|
Jõudude suurus |
---|
2200 meest 4 suurtükki 51 kuulipildujat |
3500–4000 meest 12 suurtükki |
|
Kaotused |
---|
41 langenut 278 haavatut |
~1000 langenut 675 vangistatut 3 sõjalaeva 12 suurtükki 1 vesilennuk 9 kuulipildujat |
|
Krasnaja Gorka ehk Ingeri operatsioon oli 1919. aasta oktoobris ja novembris Eesti Vabadussõja ajal toimunud Eesti Rahvaväe 1. diviisi pealetung Krasnaja Gorka fordi vallutamiseks Punaarmee 6. diviisi käest.
Operatsiooni eesmärk oli katta Loodearmee põhjatiiba, samas loodeti fordi suurtükkide abil hävitada ka Balti laevastik, et ei punane ega valge Venemaa saaks seda tulevikus kasutada Eesti vastu. See Eesti Merejõudude juhataja admiral Johan Pitka juhtimisel toimunud operatsioon kukkus aga läbi.[1]
Eesti väekoondis, mis viidi kohale sõjalaevadel, oli liiga nõrgalt varustatud suurtükiväega vastase kindlustatud kaitsepositsioonide edukaks ründamiseks. Maaväe tegevust toetas küll oma tulega Eesti ja Briti sõjalaevastik, muuhulgas ka monitor Erebus oma 15-tollistest suurtükkidest. Kõik see ei kõigutanud aga fordi vastupanu ja Krasnaja Gorka jäigi vallutamata.[2]
- ↑ Viitamistõrge: Vigane
<ref>
-silt. Viide nimega GMT5H
on ilma tekstita.
- ↑ Viitamistõrge: Vigane
<ref>
-silt. Viide nimega l5FpY
on ilma tekstita.