Our website is made possible by displaying online advertisements to our visitors.
Please consider supporting us by disabling your ad blocker.

Responsive image


Krasnaja Gorka operatsioon

Krasnaja Gorka operatsioon
Osa Eesti Vabadussõjast
Kuperjanovi partisanide rünnak vastase kindlustatud positsioonidele Krasnaja Gorka all.
Toimumisaeg 13. oktoober9. november 1919
Toimumiskoht Ingerimaa
Tulemus Nõukogude tõrjevõit
Osalised
 Eesti
Ingerimaa Ingeri polk
Briti sõjalaevastik Ühendkuningriigi sõjalaevastik
Nõukogude Venemaa Nõukogude Venemaa
Väejuhid või liidrid
Eesti Johan Pitka
Eesti Karl Parts
Briti sõjalaevastik Walter Cowan
Nõukogude Venemaa Dmitri Nadjožnõi
Nõukogude Venemaa Vladimir Ljubimov
Jõudude suurus
2200 meest
4 suurtükki
51 kuulipildujat
3500–4000 meest
12 suurtükki
Kaotused
41 langenut
278 haavatut
~1000 langenut
675 vangistatut
3 sõjalaeva
12 suurtükki
1 vesilennuk
9 kuulipildujat

Krasnaja Gorka ehk Ingeri operatsioon oli 1919. aasta oktoobris ja novembris Eesti Vabadussõja ajal toimunud Eesti Rahvaväe 1. diviisi pealetung Krasnaja Gorka fordi vallutamiseks Punaarmee 6. diviisi käest.

Operatsiooni eesmärk oli katta Loodearmee põhjatiiba, samas loodeti fordi suurtükkide abil hävitada ka Balti laevastik, et ei punane ega valge Venemaa saaks seda tulevikus kasutada Eesti vastu. See Eesti Merejõudude juhataja admiral Johan Pitka juhtimisel toimunud operatsioon kukkus aga läbi.[1]

Eesti väekoondis, mis viidi kohale sõjalaevadel, oli liiga nõrgalt varustatud suurtükiväega vastase kindlustatud kaitsepositsioonide edukaks ründamiseks. Maaväe tegevust toetas küll oma tulega Eesti ja Briti sõjalaevastik, muuhulgas ka monitor Erebus oma 15-tollistest suurtükkidest. Kõik see ei kõigutanud aga fordi vastupanu ja Krasnaja Gorka jäigi vallutamata.[2]

  1. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega GMT5H on ilma tekstita.
  2. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega l5FpY on ilma tekstita.

Previous Page Next Page








Responsive image

Responsive image