See artikkel on üldmõistest; Eesti endise ettevõtte kohta vaata Kvarts (ettevõte) |
Kvarts | |
---|---|
Pildil tuleb esile kvartsi kristallidele iseloomulik horisontaalne viirutus. | |
Omadused | |
Keemiline valem | SiO2 |
Mineraaliklass | karkass-silikaadid |
Molekulmass | 60,08 |
Värvus | puhtana värvitu |
Tihedus | 2,65 g/cm³ |
Kõvadus | 7 (etalonmineraal) |
Lõhenevus | puudub |
Süngoonia | trigonaalne |
Kriips | valge |
Kaksistumine | esineb |
Murdepind | karpjas |
Läige | klaasiläige (tahul), rasvaläige (murdepinnal) |
Kristallooptilised omadused | |
Optiline telg | üheteljeline |
Optiline märk | positiivne |
Kaksikmurdumine | 0,009 |
Reljeef | madal |
Pleokroism | puudub |
Interferentsvärvused | esimest järku valge ja hall |
Kustumine | laineline |
nω | 1,544 |
nε | 1,553 |
Kvarts on silikaatne kivimit moodustav mineraal.
Kvarts on päevakivide järel levinuim mineraal maakoores. Päevakivid moodustavad maakoorest 60%, kvarts 12%[1]. Kvartsi esineb nii tard-, moonde- kui ka settekivimeis. Ta kuulub paljude kivimite koostisse[2]. Suure kvartsisisaldusega on näiteks graniit, gneiss, kvartsiit ja liivakivi. Kvartsile on iseloomulik suur vastupidavus keemilisele murenemisele. Samuti on kvarts väga kõva mineraal, mis teeb ta ka kulumisele vastupidavaks. Neil põhjustel ongi liiv, mis koosneb peamiselt kvartsist, nii levinud sete. Kvarts moodustab tihti druuse. Läbipaistvad mäekristallidruusid on hinnatud vääriskivid. Rohkesti kvartsi sisaldav liiv on klaasi tooraine. Piusa koobaste liiva nimetataksegi klaasiliivaks.