Linux on vabavaraline Unixi-laadne operatsioonisüsteemi tuum, mille arendust alustas Linus Torvalds aastal 1991, ja mida on edasi arendanud ülemaailmne programmeerijate kogukond. Linux kuulub GNU General Public License'i alla ja seega on selle lähtekood vabalt saadaval.
Seda tuuma tuntakse põhiliselt Linuxi operatsioonisüsteemi keskse osana. Tarkvaradistributsioone, milles on see tuum kasutusel, nimetatakse Linuxi distributsioonideks.
Algselt kirjutati see Intel 80386 protsessorile, kuid nüüdseks on see porditud paljudele arvutiplatvormidele.
Linux on kirjutatud peaaegu täielikult C-keeles (kasutatud on ka mõningaid GNU C laiendusi), välja arvatud mõned osad assemblerkeeles (GNU as AT&T süntaksis). 2022. aastast saati lubati nende kõrval kasutada ka Rusti keelt.[1]
Linuxil on terviktuum (monoliit), mis tähendab, et näiteks seadmete juhtprogramme ehk draivereid käitatakse tuuma mäluväljas.[2] Linuxi tuuma saab laadida arvuti mällu osade kaupa, neid osi nimetatakse laaditavateks tuumamooduliteks.[3]: 338
Linux toetab samaaegset mitme protsessori kasutamist.
Linux on tervikuna avaldatud GNU Üldise Avaliku Litsentsi versiooni 2.0 all,[4] kuid sisaldab teisigi sobiva litsentsi all avaldatud faile.[5]
Enamik veebisaite[6][7] ja kõik 500 maailma kiireimat superarvutit kasutavad mingit sorti Linuxi operatsioonisüsteemi.[8]