Lisp | |
---|---|
Paradigma | funktsionaalne, protseduraalne, reflektiivne, meta |
Väljalaskeaeg | 1958 |
Looja | John McCarthy |
Arendaja | Steve Russell, Timothy P. Hart ja Mike Levin |
Tüüpimine | dünaamiline, tugev |
Dialektid | Common Lisp, Scheme, Emacs Lisp, AutoLISP, Logo, Clojure, ISLISP, Newlisp, BEE Lisp, Arc, SKILL |
Mõjutanud keeli | ML, Perl, Python, Smalltalk, Ruby, Dylan, Mathematica, Rebol, Qi, Lua, JavaScript, Forth, Nu, OPS5, CLU, Falcon, Io, Ioke |
Lisp (ka LISP) on pika ajalooga programmeerimiskeelte perekond.[1]
Lisp-tüüpi keeltele on omane täielikult sulgudega eraldatud eesliidenotatsioon ja makrode laialdane kasutamine.
Lisp on väga ühtse süntaksiga keel: andmed, funktsioonid, programmid on kõik loendid. Sellest tuleneb ka keele nimi List processing language (loendite töötlemise keel).
Keele autor on John McCarthy, kes leiutas selle 1958. aastal.
Võimalus programme käigupealt muuta teeb Lispist võimsa keele.[viide?]