MMPI

MMPI (lühend sõnadest "Minnesota Multiphasic Personality Inventory") on täiskasvanu isiksuse ja psühhopatoloogia psühhomeetriline test. Töötati välja 1940ndatel USAs, hiljem korduvalt uuendatud. Kasutusel ka Eestis (eesti keeles). Jüri Saarma ("Meditsiinipsühholoogia", 1985, lk. 70) loetleb järgmisi MMPI skaalasid: hüpohondria (fikseeritus enda tervislikule seisundile); depressioon (depressiooni ja ärevuse esinemine); hüsteeria (emotsionaalne ebaküpsus ja egotsentrism); psühhopaatia (sotsiaalne desadaptatsioon); soo skaala (tüüpilised maskuliinsed/feminiinsed jooned); paranoilisus (mõtlemise rigiidsus ja luululisuse esinemine); psühhasteenia (foobiad ja ärevus); skisoidsus (mõtlemise ja hoiakute iseärasused ja ebatavalisus); hüpomaniakakaalsus (meeleolu kõrgenemine ja aktiivsuse tõus); sotsiaalne intraverteeritus (iseloomustab indiviidi valmidust ja võimet sotsiaalsete kontaktide loomiseks).

MMPI plussiks on see, et see "psühholoogiline uuring" on Eestis tasustatud teenuste nimekirjas ehk selle eest võib meditsiiniteenuse osutaja saada maksumaksjalt kompensatsiooni (Haigekassa annab raha selle tegemise eest), kui ta neid uuringuid sooritab. MMPI miinuseks on asjaolu, et hoolimata püüetele seda täiustada, on "uuringu" psühhomeetriliste skaalade näitajad nullilähedased ehk valiidsus ja reliaablus olematud^[1], mis kuidagi ei vasta tänapäevasele arusaamisele ja standardile. Vananenud, ligi sajandi taguste, halbade meetodite kasutamine võiks tõstatada ka tõsiseid eetika küsimusi.^[2]