Our website is made possible by displaying online advertisements to our visitors.
Please consider supporting us by disabling your ad blocker.
Maarja Kangro
Foto: Ave Maria Mõistlik, 31. mai 2014
Foto: Ave Maria Mõistlik, 17. mai 2009
Maarja Kangro (sündinud 20. detsembril 1973 Tallinnas) on eesti kirjanik, tõlkija ja libretist.
Kangro on õppinud Tartu Ülikoolis inglise keelt ja kirjandust ning on 2007. aastast Tallinna Ülikooli kultuuride uuringute doktorant.
Maarja Kangro on tõlkinud itaalia keelest peamiselt luulet ja filosoofiat (sealhulgas Umberto Eco "Ilu ajalugu", Gianni Vattimo "Modernsuse lõpp", Giorgio Agambeni "Homo sacer. Suveräänne võim ja paljas elu"). Saksa keelest ja vähemal määral teistest keeltest (inglise, prantsuse, vene, ukraina) on ta tõlkinud põhiliselt luulet. Tema enda loomingut on tõlgitud rohkem kui paarikümnesse keelde.
Aastatel 2016-2018 oli Maarja Kangro üks esimesest viiest kirjanikupalga saajast.
Tema novelle on muuhulgas avaldatud kogumikes "Best European Fiction 2018" (Dalkey Archive Press), "Europa28. Writing by Women on the Future of Europe" ja sarjas "Eesti novell" (vastavalt aastatel 2018, 2019, 2020, 2022 ja 2024). Aastail 2021–2023 oli ta üks selle kogumiku koostajatest.[1]
2024. aasta aprillist alates on Kangro Eesti Kirjanike Liidu esimees. [2]
- ↑ Änilane, Eleen (28. august 2023). "ARVUSTUS | Y-põlvkond kohtub Z-põlvkonnaga. Novellikogu annab ausa ülevaate Eesti kirjanduse seisust". Eesti Päevaleht. Vaadatud 28. augustil 2023.
- ↑ "Eesti Kirjanike Liidu juhiks valiti Maarja Kangro". ERR. 26. aprill 2024. Vaadatud 29. aprillil 2024.
Previous Page Next Page
