Makaronitooted

See artikkel on esitatud liitmiseks artikliga Pasta. Lisateavet artikli arutelust

Makaronitooted on teraviljajahust ja veest valmistatud toiduained. Kuna roog on pärit Itaaliast, kus sellisel toitainel on nimeks pasta (mis tähendab tainast), siis kutsutakse selliseid toiduaineid ka pastaks. Makaronitooted jaotuvad kahte kategooriasse: kuivatatud (pasta secca) ja värske (pasta fresca). Enamus kuivatatud makaronitooteid valmistatakse tööstuslikult, kuigi neid on võimalik valmistada ka kodus. Värsket pastat valmistatakse traditsiooniliselt käsitsi või lihtsate pastamasinate abil. Suurem osa poes müüdavatest värsketest pastadest valmistatakse samuti tööstuslikult.

Nii kuivatatud kui ka värskeid makaronitooteid on mitmes erinevas vormis ning 310 konkreetset vormi tuntakse enam kui 1300 dokumenteeritud nime all. Itaalias on konkreetsete pastavormide või -tüüpide nimed sageli asukohati erinevad. Näiteks pastavormi cavatelli tuntakse olenevalt linnast ja piirkonnast 28 erineva nimega. Erinevaks kasutuseks on kasutusel erinevad nimetused fettuccine, tagliatelle, pappardelle (eri laiusega lintnuudlid), farfalle (liblikmakaronid), fusilli (spiraalmakaronid), orzo (otstarbelt supimakaronid, kujult riisiterataolised), cannelloni, tortellini (mõlemad on täidisega makaronid, esimest nimetatud ka rullmakaronideks), conchiglie teokarbid (vigurmakaronid).

Aasia köökides - Hiinas, Jaapanis, Koreas, Vietnamis kui ka Tais on samuti kasutusel palju makaronitooteid, nuudleid millest tehakse erinevaid suppe ja wokiroogasid. Nuudlimaterjaliks kasutatakse nii nisu, riisi, tatart, mungauba, maguskartulit ja jamsijuurt. Jaapani valmistatakse konjaci-nimelisest jamsist tehtud läbipaistvad shirataki-nuudleid, mis on pea nullkalorsusega ja gluteenivabad. Jaapanlased valmistavad nuudleid isegi kirsiõitest^[1].