Melanokortiin-4 retseptor (MC4 retseptor või MC4R) on üks viiest seni avastatud melanokortiini retseptorist. Kõik melanokortiini retseptorid kuuluvad seitsme transmembraanse retseptori alagruppi ning on kõige väiksemad retseptorid selles grupis. Retseptori N-terminal on rakust väljas ja C-terminal on rakus sees ning sellel on väga väikesed rakuvälised aasad. [1][2] MC4 retseptor koosneb 333-st aminohappe jäägist ning enamjaolt ekspresseeritakse närvisüsteemis. Retseptori talitlust seostatakse seksuaalkäitumise, stressi, söömisharjumuste ja sõltuvustega. [2][3] Melanokortiin-4 retseptor klooniti esmakordselt 1993. aastal.[4] Lisaks inimesele on MC4 retseptori geen kloonitud hiirelt, merisealt, kassilt, koeralt, tuvilt, kaladelt jne. Retseptori geen varieerub liikide vahel. Näiteks kattub inimese MC4 retseptorit kodeeriv geen 87% ulatuses kana ning 97% ulatuses roti vastava geeniga. [1]
<ref>
-silt. Viide nimega Tao, 2010
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega Chaki
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega Abdel-Malek , 2001
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega Gantz, 1993
on ilma tekstita.