Moore'i seadus

See artikkel ootab keeletoimetamist. (Mai 2020) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Moore'i seadus põhineb arvutiriistvara ajalool ning ütleb, et mikrokiibil olevate transistoride arv kahekordistub iga kahe aasta järel. Seaduspära kannab Inteli kaasasutaja Gordon E. Moore'i nime, kes kirjeldas seda oma 1965. aastal avaldatud teadustöös.^[1][2] Tema ennustus on osutunud täpseks, kuigi osaliselt seetõttu, et pooljuhtide tootjad sellest ise lähtuvad.^[3] Moore'i seadust võib kirjeldada kui tehnoloogia arengut tagant sundivat seaduspära.^[4]

Kuigi Moore'i seaduse kohaselt kahekordistub transistorite arv iga kahe aasta tagant, on laialt levinud Inteli juhi David House'i levitatud arusaam, et see toimub hoopis iga pooleteise aasta ehk 18 kuu järel.^[5]

Paljude elektroonikaseadmete võimekus on tihedalt seotud Moore'i seadusega – näiteks protsessorite kiirus (taktsagedus), operatiivmälu maht ja isegi pikslite arv digikaamerate sensorites on ligikaudu eksponentsiaalselt kasvavad suurused.^[6] Elektroonika eksponentsiaalne areng on tohutult suurendanud selle mõju pea igale majandussektorile.^[7]

Kuigi Moore'i seadus on kehtinud juba üle poole sajandi, tuleks seda käsitleda kui oletust, mitte loodus- ega füüsikaseadust. 2005. aastal ennustati, et seaduspära jääb kehtima vähemalt aastani 2015 või 2020.^[8] 2010. aastal hindas pooljuhtide tööstuse ekspertidest koosnev kolleegium International Technology Roadmap for Semiconductors, et 2013. aasta lõpus transistoride arvu ja tiheduse kasv aeglustub ning kahekordistumine toimub edaspidi iga kolme aasta järel.^[9]