Our website is made possible by displaying online advertisements to our visitors.
Please consider supporting us by disabling your ad blocker.
Notsitseptor
_E.PNG)
Notsitseptorid on närvirakud, mille lõpmetes asuvate retseptorite ärritamine kutsub esile valuaistingu juhul, kui impulss on piisavalt tugev. Notsiseptoreid on mitut tüüpi ja nad võivad vastavalt närvilõpmetes asuvatele retseptoritele reageerida eri tüüpi stiimulitele: keemilised (nt tšillipipras sisalduv kapsaitsiin), mehhaanilised (nt kriimustus), termilised (nt põletus). Biokeemilise liigituse poolest kuuluvad vaadeldavad retseptorid põhiliselt ioonkanalite alla.[1]
Notsiseptorite funktsioon on teavitada aju perifeerse koe kahjustusest või selle ohust: nende neuronite üks akson ulatub organismis kohtadesse, kus vigastuse tekitamine on organismile potentsiaalselt ohtlik (nt nahk või siseelundid).[2] Teine akson samas ulatub kas seljaajuni või ajutüveni. Kui perifeerses koes asuvad retseptorid saavad keskkonnast stiimuli, mis on piisavalt tugev, et käivitada rakusisest signaaliülekannet, siis toimub notsiseptorites membraanipotentsiaali muutus (tekib aktsioonipotentsiaal: kõigepealt liiguvad ioonkanalite kaudu raku sisse naatriumioonid ja toimub raku depolariseerumine, seejärel avanevad kaaliumioonide kanalid ning kaaliumioonid liiguvad rakust välja, taastades algse olukorra). Aktsioonipotentsiaal levib edasi mööda neuronit kesknärvisüsteemini.[3]
Notsiseptorite funktsiooni moduleerivad lipiidid prostaglandiinid. Prostaglandiinide retseptorid asuvad samuti notsiseptorite närvilõpmetes, kuid kuuluvad G-valguga seotud retseptorite klassi. Prostaglandiini seondumisel retseptoriga vabaneb retseptori küljest Gαs-tüüpi valk, mis aktiveerib adenülaadi tsüklaasi ning käivitab tsüklilise adenosiinmonofosfaadi (cAMP) tootmist. Viimane aktiveerib omakorda teatud ioonkanalid, mis hoiavad neuronit pikemat aega depolariseerituna. Seepärast vastutavad prostaglandiinid valuaistingu tugevdamise eest ning mitmed valuvaigistid inhibeerivad prostaglandiinide tootmist tsüklooksügenaasi poolt.[4]
Notsiseptoreid on leitud nii imetajatest kui ka paljudest teistest loomadest nagu kalad[5], nematoodid (nt varbussid[6]) ja äädikakärbsed[7].
- ↑ Dubin, Adrienne E.; Patapoutian, Ardem (2010). "Nociceptors: the sensors of the pain pathway". The Journal of Clinical Investigation. 120 (11): 3760–3772. DOI:10.1172/JCI42843. ISSN 1558-8238. PMC 2964977. PMID 21041958.
- ↑ Purves, Dale; Augustine, George J.; Fitzpatrick, David; Katz, Lawrence C.; LaMantia, Anthony-Samuel; McNamara, James O.; Williams, S. Mark (2001), "Nociceptors", Neuroscience. 2nd edition (inglise), Sinauer Associates, vaadatud 4. novembril 2024
- ↑ Armstrong, Scott A.; Herr, Michael J. (2024), "Physiology, Nociception", StatPearls, Treasure Island (FL): StatPearls Publishing, PMID 31855389, vaadatud 4. novembril 2024
- ↑ Meves, Hans (2006). "The action of prostaglandins on ion channels". Current Neuropharmacology. 4 (1): 41–57. DOI:10.2174/157015906775203048. ISSN 1570-159X. PMC 2430679. PMID 18615137.
- ↑ Sneddon, L. U., V. A. Braithwaite, and M. J. Gentle. 2003. Do fishes have nociceptors? Evidence for the evolution of a vertebrate sensory system. Proceedings of the Royal Society of London. Series B. Biological sciences 270: 1115–1121. http://dx.doi.org/10.1098/rspb.2003.2349
- ↑ Wittenburg, N., and R. Baumeister. 1999. Thermal avoidance in Caenorhabditis elegans: an approach to the study of nociception. Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America 96: 10477–10482. http://www.pnas.org/cgi/content/abstract/96/18/10477
- ↑ Tracey, J., W. Daniel, R. I. Wilson, G. Laurent, and S. Benzer. 2003. painless, a Drosophila gene essential for nociception. Cell 113: 261–273. http://dx.doi.org/10.1016/S0092-8674(03)00272-1
Previous Page Next Page
