Paioonia (vanakreeka keeles Παιονία, Paionía) oli antiikaegne paioonlaste maa ja kuningriik.
Paioonia täpsed piirid ning paioonlaste päritolu ei ole kindlad, kuid ilmselt asus see enamjaolt tänapäeva Põhja-Makedoonias, aga ulatus ka tänapäevase Kreeka Makedoonia põhjapoolsetele aladele (ehk Paionía vald (v.a Evropos), Almopia, Sintiki, Irakleia ja Serres) ning Bulgaaria edelaosa.[1][2][3][4][5][6] Antiikaegsete allikate järgi asus see Dardaaniast (tänapäeva Põhja-Makedoonia põhjaosa ja Kosovo) lõunas, Traakia mägedest läänes ja lõunapoolseimatest illüürlastest idas. Paiooniat eraldasid Dardaaniast mäed, millest voolas läbi Vardari jõe lõik Scupi (tänapäeva Skopje) ja Bylazora oru (tänapäeva Sveti Nikole) vahel.
Eeposes "Ilias" olid paioonlased Trooja liitlased. Pärsia sissetungi ajal Kreekasse küüditati paioonlased vallutatud aladelt Aasiasse.[7]
Aastatel 355–354 eKr kasutas Vana-Makedoonia kuningas Philippos II ära Paioonia kuninga Agise surma ning asus rünnakule. Paioonia lõunapoolsed alad annekteeriti ning nimetati ümber Makedoonia Paiooniaks. Toona vallutatud aladel asuvad tänapäeval näiteks Strumica, Demir Kapija ja Negotino linnad.
<ref>
-silt. Viide nimega m13IW
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega LhBPD
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega sLByJ
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega EpmKC
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega HqHdX
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega 18wwR
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega Hw0we
on ilma tekstita.