Palatalisatsioon ehk peenendus on nähtus, mille korral konsonanti hääldatakse suulaelähedasema keeleasendiga, võrreldes palataliseerimata vastega. Palataliseeritud konsonandi hääldamisel lisandub hääliku primaarsele häälduskohale sekundaarne häälduskoht kõval suulael.
Palataliseeritud konsonandi hääldamisel tõuseb selg kõva suulae suunas, mille tagajärjel omandab häälik i-lise varjundi. Konsonandiga koos hääldatakse samaaegselt justkui i.[1]
Palatalisatsioon jaguneb täielikuks ja sekundaarseks palatalisatsiooniks. Täieliku palatalisatsiooni korral muutub konsonandi hääldamisel häälduskoht ja sageli ka -viis. Sekundaarse palatalisatsiooni puhul lisandub teisene häälduskoht kõval suulael.[2]