Palkmaja

See artikkel vajab toimetamist. Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Palkmaja on saematerjaliks töötlemata palgist valmistatud hoone.

Palkide asetuse järgi eristatakse rõhtpalkmaja ja püstpalkmaja.

Palkmajad on kõige enam levinud Rootsis, Soomes, Norras, Eestis, Lätis, Leedus ja Venemaal, kus sirged ja pikad okaspuud nagu mänd ja kuusk, on kergesti kättesaadavad. See hoonetüüp on laialdaselt kasutusel ka Kesk-Euroopas, Alpides, Balkani poolsaarel ja paikkonniti Aasias, kus on sarnased kliimatingimused. Soojemates ja Lääne-Euroopa piirkondades, kus lehtpuu on ülekaalus, eelistatakse puitkarkassmaju.

Palkmajas kasutatavates palkides varieerub niiskussisaldus suurel määral, kõik palgid on värskelt lõigates suure niiskussisaldusega. Töödeldud palkidest kuivab niiskus välja, kuni veesisaldus ühtlustub ümbritseva keskkonna omaga. Niiskuse vähenemine põhjustab palgi läbimõõdu muutumist ja materjali kahanemist. Kuna palkide ja puidu kuivamisel tekivad materjalis mitmesugused pinged, põhjustab see väikeseid pragusid, mis avanevad aeglaselt pikema aja jooksul. Pragunemine on loomulik protsess õhu käes kuivanud ja kuivatis kuivatatud palkidel. Seda juhtub kõikides palkmajades, hoolimata ehitusmeetodist või sellest, kuidas lastakse puidul kuivada ja seda peetakse normaalseks. Küll aga mõjutab lõhede suurust puuliik, kuivamise kiirus, samuti saab suuremaid lõhesid ennetada palgile kuivamissoone lõikamisega, soonde koonduvad kuivamisega tekkivad pinged.