Paul Verlaine

Paul Marie Verlaine (30. märts 1844 Metz – 8. jaanuar 1896 Pariis) oli prantsuse luuletaja, keda peetakse sümbolismi üheks silmapaistvamaks esindajaks kirjanduses.^[1]

Tuli kirjandusse 1870. aastail, eriti on tunnustust kogunud tema lüüriline, peente varjunditega ja tabav luule. Kuulsaim luulekogu on "Sõnadeta romansid", mida iseloomustatakse kui lakoonilist, kuid samas meloodilist, tundliku ja täpse rütmiga teost. Võttis esimesena Prantsuse luules kasutusele 9-silbilise värsi, kasutades selles siseriimi. Prantsuse luuletajate ja eeskätt sümbolistide lipukirjaks sai ka tema manifest "Luulekunst".

Verlaine'i teoseid on eesti keelde tõlkinud Johannes Semper (sh "Luulekunsti" ajakirjas Looming 10/1929) ja Villem Ridala (albumis "Noor-Eesti III", 1909), katkeid ka Ülar Ploom (Methis 1-2/2008).