Perekond

See artikkel räägib inimkooslusest; taksonoomilise kategooria kohta bioloogias vaata artiklit Perekond (bioloogia); talus koos elavate liikmete kohta vaata Talupere; entomoloogia mõiste kohta vaata Pere (entomoloogia)

See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2013) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Artiklis puuduvad viited. (Juuli 2019) Palun aita artiklit täiendada, lisades sobivaid viiteid.

Selles artiklis on vaidlustatud väiteid. Artikli sisu võib olla väär. (Aprill 2023) Lisateavet vaidlustamise põhjuse kohta saad artikli arutelust.

Perekonda on Euroopa kultuurides traditsiooniliselt mõistetud kui isikute kooslust, keda ühendab esmalt kas abielu või põlvnemine. Perekonna liikmed jagavad kodu, ühiseid väärtusi, eesmärke, ressursse ja vastutust üksteise suhtes. Viimaste aastakümnete jooksul on traditsiooniline arusaam perekonnast (eriti lääne kultuuriruumis) hägustunud ja mitmekesistunud erinevatel põhjustel nagu sooline ja ealine emantsipeerumine, väärtuste ja eesmärkide enneolematu paljusus, heaolu ja individualismi kasv, infoajastu võimalused jne.

Perekond avaramas tähenduses võib tähendada ka

a) suurperet, mille liikmeteks on loetud ka hõimlasi, sulaseid, orje, orbe ja teisi püsivalt koos elavaid inimesi, kes ei kuulu traditsioonilise pere tuumikusse;

b) kärgperet, kuhu kuuluvad (vaba)abielus olevate partnerite eelnevatest kooseludest kaasa toodud pereliikmed;

c) hooldusperet, kus perekonna tuumikkooslus on püsihooldusele võtnud väljastpoolt lastekodulapse, vanuri, nooruki või muu isiku, kes on oma perekonnast irdunud;

d) samast soost vanematega peret;

e) kommuuni, mis on moodustunud ühise religiooni, maailmavaate või elustiili põhjal.

Konservatiivse peremudeli järgi koosneb perekond kahest erisoolisest vanemast (isast ja emast) ning lastest, laiendatud perekond võib hõlmata ka vanavanemaid, tädisid-onusid ja teisi lähisugulasi. Selle osakaal on arenenud tööstusriikides viimase sajandi vältel pidevalt vähenenud. Seda mõjutavad abielulahutuste, vabaabielude ja üksikvanemate arvu kasv, LGBT inimeste võrdõiguslikkuse ja usuvabaduse levik, elatustaseme ja sotsiaaltoetuste tõus jpt tegurid. Väljaspool Euroopat leidub ulatuslikult levinud usundeid (eelkõige islam) ja kultuure (paljud põlisrahvaste kultuurid), kus traditsioonilised on teistsugused peremudelid, näiteks polügaamilised või suurpered.

Majanduslike üksuste liigituses on perekond üks leibkondade liike (leibkond võib olla ka üksikisik).