Pingelang

Pingelang on elektriallika ja elektritarviti vahele jääva edasusahela mingile osale langev pinge, mis on võrdne

• alalisvoolu korral ahela voolu (I) ja ahelaosa aktiivtakistuse (R) korrutisega;
• vahelduvvoolu korral elektriahela voolu (I) ja näivtakistuse (Z) korrutisega.

Elektriallika ja elektriahela mingi punkti või elektriahela erinevate punktide vaheliste pingete aritmeetilist vahet (erinevust) nimetatakse vahel ka pingekaoks. Alalisvoolu korral on pingekadu võrdne pingelanguga. Vahelduvvoolu korral võib pinge ahela mingis punktis olla aktiiv- ja reaktiivtakistusest tulenevate faasinihete tõttu nii väiksem, kui suurem, võrreldes elektriallika väljundpingega.

Pingelangu mõiste võttis kasutusele 1827. aastal Georg Simon Ohm. ^[1]