See artikkel on taevakehast astronoomia seisukohast; astroloogia mõiste kohta vaata artiklit Pluuto (astroloogia); Disney tegelase kohta vaata artiklit Pluuto (koer); artisti kohta vaata artiklit Pluuto (artist). |
Värviline pilt Pluutost, mille tegi kosmosesond New Horizons (14.06.2015). | |
Orbiidi omadused | |
---|---|
Afeel | 49,3 aü |
Periheel | 29,7 aü |
Keskmine kaugus Päikesest | 5,9 mld km 39,5 aü |
Orbiidi ekstsentrilisus | 0,2488 |
Tiirlemisperiood | 248,09 aastat |
Sünoodiline periood | 366,73 ööpäeva |
Orbitaalkiirus | 4,67 km/s |
Orbiidi kalle ekliptika tasandi suhtes | 17,16° |
Füüsikalised omadused | |
Diameeter |
2390 km 0,19 Maad |
Pindala | 1,779×107 km2 |
Ruumala | (7,057±0,004)×109 km3 |
Mass |
(1,305 ± 0,007)×1022 kg 0,002 Maad |
Tihedus | 1,92 ± 0,12 g/cm3 |
Raskuskiirendus ekvaatoril | 0,620 m/s2 |
Paokiirus | 1,212 km/s |
Pöörlemisperiood | 6 päeva 9 tundi ja 18 minutit |
Pöörlemiskiirus ekvaatoril | 47,18 km/h |
Pinnatemperatuur | −235°C kuni −210°C |
Kaaslasi | 5 (Charon, Nix, Hydra, Kerberos, Styx) |
Ajalugu | |
Avastaja | Clyde Tombaugh |
Avastamise aeg | 1930 |
Pluuto (väikeplaneedi tähistus: 134340 Pluto; sümbolid: [1] või [2]) on kääbusplaneet Kuiperi vöös. See oli esimene avastatud Kuiperi vöö liige ja see on seni suurim Päikese ümber tiirlev kääbusplaneet.
Pluuto avastas 1930. aastal Clyde Tombaugh ja alates avastamisest kuni 2006. aastani nimetati teda planeediks ning loeti Päikesesüsteemi üheksandaks planeediks. Pluuto planeedistaatus seati kahtluse alla 1992. aastal, kui Kuiperi vööst leiti mitu Pluutoga sarnast objekti. 2005. aastal avastati Kuiperi vööst kääbusplaneet Eris, mis on Pluutost 27% suurem. 24. augustil 2006 otsustas Rahvusvaheline Astronoomiaunioon võtta Pluutolt planeedi staatuse ja kvalifitseeris Pluuto ümber kääbusplaneediks[3].
Pluuto asub Päikesest 30–49 aü (4,4–7,4 miljardi km) kaugusel, mis tähendab, et perioodiliselt tuleb Pluuto Päikesele lähemale kui Neptuun. Pluuto ja Neptuuni kokkupõrget takistab stabiilne orbitaalne resonants. Päikesevalgusel kulub Pluutoni jõudmiseks umbes viis ja pool tundi.
Pluutol on viis kuud: Charon, Styx, Nix, Kerberos ja Hydra. Pluutot ja Charonit peetakse aeg-ajalt kaksikplaneetideks, sest nende orbiitide raskuskese ei ole kummagi planeedi keskmes, kuid IAU käsitleb Charonit siiski Pluuto kuuna.
Esimese kosmoseaparaadina lendas Pluutost mööda NASA planeetidevaheline automaatjaam New Horizons, mis möödus kääbusplaneedist 14. juulil 2015[4]. Kosmoseaparaat uuris möödalennu käigus Pluutot ja tema kaaslasi detailselt, pildistati kõrge lahutusega kogu Pluuto valgustatud poolkera ja tehti arvukalt muid mõõtmisi.
<ref>
-silt. Viide nimega Staatus
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega Elus
on ilma tekstita.