Polaroid

See artikkel ootab keeletoimetamist. (Veebruar 2018) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Polaroid on õhukesest plastiklehest materjal, mis laseb läbi ainult kindla polarisatsiooniga valgust ja nõrgendab (neelab) tugevalt ristsihis polariseeritud valgust ^[1]

Polaroid on kõige sagedamini kasutatav dikromaatne materjal. See absorbeerib selektiivselt valgust tasapinnalt, mis tavaliselt edastab vähem kui 1% valgust läbi polaroidilehe. See võib aga edastada rohkem kui 80% valgust risti tasapinnal. Sõna "polaroid" viitab tavaliselt polaroidi H-lehele, mis on joodiga immutatud polüvinüülalkoholi leht. Polüvinüülalkoholi leht kuumutatakse ja venitatakse ühes suunas samal ajal pehmendades, mille tulemuseks on pika polümeerse molekuli joondamine venitamise suunas. Kui jood lisatakse, siis kinnituvad joodi aatomid joondatud ahelatele. Joodi aatomid tekitavad elektronid, mis võivad liikuda hõlpsasti piki joondatud ahelaid, kuid mitte nendega risti. Nende ahelatega paralleelsed elektriväljaga lained imenduvad intensiivselt elektronide liikumise ahelate kaudu ^[2].

Üks levinumaid kasutusalasid pindade polariseerimisel on päikeseprillid. Polariseeritud lääts ehk polaroid on mitmekihiline, polariseeritud pinnakattega, valdavalt rohelist või pruuni tooni prillilääts, mida läbivad ainult pooled peegeldunud valguskiirtest. See ei pruugi kehtida küll odavate prillide ega üldjuhul ka disainerprillide kohta, küll aga kasutatakse seda korralikes spordiprillides, sest need on töödeldud nii, et horisontaalsetelt pindadelt tagasi peegelduv valguskiirgus ei pääseks prillikaasist läbi vähendadest sellega oluliselt võimalust, et päike pimestaks ^[3]

Teisisõnu on tegemist filtriga, mis neelab läikivatelt pindadelt peegeldunud segava valguse, mistõttu on ideaalne kasutamiseks talvistes tingimustes, vee peal liigeldes ja ka tavalises liikluskeerises. Polaroidprille kasutatakse ka pingete tuvastamiseks läbipaistvates materjalides, kus mehaaniliste pingete tekitatud optilise kaksikmurdumise abil saab polaroidide vahel visualiseerida pingete jaotust, stereovisiooni ehk 3D-kino teatud variantides vasaku ja parema silma kujutiste eraldamiseks ning fotograafias.