Prostaglandiinid

Prostaglandiinid on rühm füsioloogiliselt aktiivseid hormoonisarnaseid lipiide. Prostaglandiinide (PG) molekulides esineb 20 süsinikuaatomit, sh tsüklopentaani ring.

Üks oluliste bioloogiliste protsesside regulaatorite klass on eikosanoidid: prostaglandiinid, tromboksaanid, prostatsükliinid ja leukotrieenid. Nende ensümaatiline biosüntees lähtub küllastumata C₂₀-karboksüülhapetest, nagu näiteks arahidoonhape.

1930. aastatel saadi jäära seemnepõiekestest struktuurilt sarnaste ühendite rühm, mida hakati kutsuma prostaglandiinideks. Prostaglandiinid arvati pärinevat eesnäärmest.^[1] Praeguseks on teada, et prostaglandiine leidub peaaegu kõigis loomsetes kudedes, kus neil on erinevad regulatiivsed funktsioonid, nagu bronhiaallihaste lõdvestamine ja kokkutõmbamine, vereliistakute agregatsioon ja disagregatsioon, sünnituse esilekutsumine ja põletiku regulatsioon. Prostaglandiinidele on iseloomulik, et juba väga väiketel kogustel on märkimisväärne füsioloogiline toime.