Pulli asula oli Kunda kultuuri asula, seni teadaolevatel andmetel Eesti vanim inimasula. Asulakoht asub Pärnu jõe paremal kaldal, Sindi linnast 2 km ülesvoolu Pulli küla lähedal.
Eesti alale saabusid vanimad asukad taganeva jääserva kannul tõenäoliselt niipea, kui tekkisid tingimused elamiseks (taimestik, loomastik). Algul asuti Eestisse ilmselt vaid hooajati, kuid äärmiselt õhukese kultuurikihiga ajutisi laagriplatse seni leitud ei ole. Seetõttu on vanimaks mesoliitikumi inimasustuse jäljeks siiani jäänud Pulli asula, kus rändavad kütid ja korilased peatusid mitmesaja aasta vältel. Asula kasutusaeg on radiosüsinikdateeringu alusel umbes aastatel 9000–8550 eKr. Juba sellel ajal oli paik pidevas üleujutusohus ja jäeti lõpuks sel põhjusel ka maha. Hiljem jäi asulakoht jõe ja siis järve vee ning setteliiva alla.[1]
Erinevalt teistest hilisematest Kunda kultuuri leiukohtadest esineb Pulli asulas mustjas tulekivi, mille kõige lähemad leiukohad asuvad Lõuna-Leedus ja Põhja-Valgevenes. Seetõttu on arvatud, et Pulli asulas elanud inimesed pärinesid sealt.[2]
Võis olla nii, et jääaegse jääkilbi taandumisel põhja poole saabusid inimesed piki Daugava jõge ja sealt piki Liivi lahe rannikut Pärnu jõe suudmeni; tol ajal oligi merekallas ja jõesuu umbes Sindi juures, tuhat – paar tuhat aastat hiljem aga juba Reiu kandis – seal ongi teine, Sindi-Lodja asulakoht, mis on umbes 1500 aastat noorem kui Pulli.[3]
Esimene juhuleid – suur mustast tulekivist laastude löömisest ülejäänud nukleus – leiti Pullilt juba 1930. aasta paiku. Asulajäänused avastati 1967. aastal jõekalda paljandis liiva kaevandamisel, ligi 3 m paksuse liiva- ja savikihi alt. Asulat on kaevatud aastatel 1968–1973 ja 1975–1976 Lembit Jaanitsa juhatusel.[4]
Kaevamistel on umbes 1000 ruutmeetri suuruselt alalt kogutud 1175 leidu, mille hulgas on enim mustast tulekivist väikeesemeid: otsakõõvitsad ja luust torke- ja lõikeriistade tulekivist pistikterad. Tulekivikilde, mis viitaksid kohapealsele tulekivi töötlemisele, on vähe. Võrdlemisi sagedaseks leiuks on ka peenelt retušitud tulekivist nooleotsad. Luuesemetest on enamasti säilinud katked. Samuti on leitud mitmesuguseid luutalvasid ja loomahammastest ripatseid. Pulli asulast leitud koerahammas on vanim tõend kodustatud koera esinemise kohta Eestis.[2]
2022. aastal püstitati asulasse ka koera kuju, mille valmistas skulptor Simson von Seakyl.[5]