Punahirv | |
---|---|
Isahirv | |
Emahirv | |
Kaitsestaatus | |
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad Animalia |
Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
Klass |
Imetajad Mammalia |
Selts |
Sõralised Artiodactyla |
Sugukond |
Hirvlased Cervidae |
Perekond |
Hirv Cervus |
Liik |
Punahirv |
Binaarne nimetus | |
Cervus elaphus Linnaeus, 1758 | |
Punahirve levila |
Punahirv (Cervus elaphus) on üks suurimaid hirveliike hirvlaste sugukonnas.
Punahirv on asustanud suurema osa Euroopast, Kaukasusest, Anatooliast ja mõned osad Lääne- ja Kesk-Aasiast. Samuti on punahirv esindatud Atlase mägedes Marokos ja Tuneesias, mis on ainukesed punahirvede populatsiooni levikukohad Aafrika mandril. Punahirve on sisse toodud näiteks Austraaliasse, Uus-Meremaale, Ameerika Ühendriikidesse, Kanadasse, Peruusse, Uruguaysse, Tšiilisse ja Argentinasse. Punahirve liha kasutatakse maailma eri paigus toiduks.[2][3]
Punahirv on mäletseja, kellel on neljaosaline magu. Geneetiliste tõendite põhjal on punahirve kirjeldatud kui liikide gruppi, mitte kui ühte eraldi liiki.[4][5] Punahirved kuuluvad hirvlaste (Cerevidae) sugukonda, kuhu kuuluvad veel põder (Alces alces) ja kanada hirv (Alces canadiensis), kes elavad Põhja-Ameerikas ja Ida-Aasias. On tõenäoline, et punahirve esivanemad, kaasa arvatud kanada hirv, on pärit Kesk-Aasiast ja sarnanevad tähnikhirvega (Cervus nippon).[6]
Hoolimata sellest et punahirv oli kunagi Euroopas haruldane, ei ole populatsioon väljasuremisohus olnud. Kuna punahirvi tuuakse sisse ja kaitstakse, on tema arvukus Portugalis ja Ühendkuningriigis suurenenud, kuid näiteks Põhja-Ameerikas ja Aafrikas isendite arvukus väheneb.[7]
<ref>
-silt. Viide nimega photoshelter
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega scirecordbook
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega Moore
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega Perez-Espona
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega Geist
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega Publico
on ilma tekstita.