Puue

Puue on organismi struktuuri või funktsiooni puudumine või anomaalia. Anomaaliaks nimetatakse olulist kõrvalekallet üldtunnustatud statistilistest normidest (st kõrvalekallet populatsiooni keskmisest, mida peetakse standardnormiks). Puude tagajärjel on organismi tegevus häiritud.

Rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon (RFK) eristab järgmisi puudeastmeid:

• ei ole puuet – 0–4% (juhul kui struktuuri või funktsiooni puude mõõtmiseks on olemas kalibreeritud mõõtmisvahendid või muud standardid);
• kerge puue – 5–24%;
• mõõdukas puue – 25–49%;
• raske puue – 50–95%;
• täielik puue – 96–100%.

Struktuuripuuded võivad kätkeda anomaaliat, defekti, puudumist või muud olulist kõrvalekallet organismi struktuurides. Puudeid on määratletud vastavuses praeguste teadmistega kudede, rakkude, rakuosade või molekulaarbioloogia kohta.

Puuded ei ole sama, mis on nende põhjuseks olev patoloogia, pigem on need selle patoloogia ilmingud.

Puuded kujutavad endast kõrvalekallet mingist organismi biomeditsiinilise seisundi ja selle funktsioonide üldtunnustatud standardist. Puude osade definitsioon pärineb eelkõige neilt, keda on õpetatud füüsilise ja psüühilise talitluse üle otsustama nende standardite järgi.

Puuded võivad olla ajutised või püsivad; progresseeruvad, regresseeruvad või stabiilsed; vahelduvad või pidevad. Kõrvalekalle populatsiooni normist võib olla väike või suur ning võib aja jooksul kõikuda.

Puuded ei olene etioloogiast ega sellest, kuidas need on kujunenud, näiteks nägemise või jäseme puudumine võib tekkida vigastuse või geneetilise anomaalia tõttu. Puude olemasolu vihjab paratamatult põhjusele, siiski võib põhjus olla sellest tuleneva puude selgitamiseks ebapiisav.