See artikkel vajab toimetamist. (November 2021) |
Artiklis puuduvad viited. (November 2021) |
Romaani keeled (harvemini ladina keeled või uusladina keeled) on tänapäevased keeled, mis arenesid 3. ja 8. sajandi vahel välja vulgaarladina keelest. Need on indoeuroopa keelkonna itali keelte alamrühm. Kuus enimräägitavat romaani keelt emakeelena kõnelejate arvu järgi on hispaania (489 miljonit), portugali (250 miljonit), prantsuse (77 miljonit), itaalia (67 miljonit), rumeenia (24 miljonit) ja katalaani (4,1 miljonit). Itaalia keel on ladina keelele lähim riigikeel, millele järgnevad hispaania, rumeenia, portugali ja kõige lahknevamana prantsuse keel. Võttes arvesse kõiki romaani keeli, sealhulgas rahvus- ja piirkondlikud keeled, on sardi, itaalia ja hispaania keeled koos kolm ladina keelest kõige vähem eristuvat ning oksitaani keel on ladina keelele lähemal kui prantsuse keelele. Kõik romaani keeled on aga üksteisele lähedasemad kui klassikalisele ladina keelele.
Maailmas on enam kui 900 miljonit romaani keelt emakeelena kõnelejat, peamiselt Ameerikas, Euroopas ja Aafrika osades. Suurtel romaani keeltel on ka palju muukeelseid kõnelejaid ja neid kasutatakse laialdaselt lingua francana. See kehtib eriti prantsuse keele kohta, mis on laialt levinud kogu Kesk- ja Lääne-Aafrikas, Madagaskaril, Mauritiusel, Seišellidel, Komooridel, Djiboutis, Liibanonis ja Põhja-Aafrikas (väljaarvatud Egiptus, kus see on vähemuskeel).
Kuna sellistele nähtustele nagu keeled, mis eksisteerivad pidevalt, on raske määrata jäiki kategooriaid, on hinnangud tänapäevaste romaani keelte arvu kohta erinevad. Näiteks Dalby loetleb 23, lähtudes vastastikuse arusaadavuse kriteeriumist. Järgnev hõlmab neid ja täiendavalt praeguseid elavaid keeli ning ühte surnud keelt, dalmaatsia keelt: