Rootsi keel

See artikkel vajab toimetamist. (September 2006) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

rootsi keel (svenska)
Kõneldakse	Rootsis, Soomes
Piirkonnad	Põhja-Euroopa
Kokku kõnelejaid	8,3 miljonit [1]
Keelesugulus	indoeuroopa keeled  germaani keeled   põhjagermaani keeled    idaskandinaavia keeled     rootsi keel
Ametlik staatus
Ametlik keel	Rootsi  Soome (koos soome keelega)     Ahvenamaa (ainuke ametlik keel),  Euroopa Liit
Keelekoodid
ISO 639-1	sv
ISO 639-2	swe
Rootsi keele leviala.

Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav. Keel arenes välja vanapõhja keelest.

Rootsi keel on alates 1. juulist 2009 Rootsi ametlik keel (seaduses: "peamine keel") ja de iure Soome riigikeel soome keele kõrval.

Varem olid rootsikeelsed kogukonnad ka Eestis (Aibolandis), peamiselt saartel (Hiiumaal, Saaremaal, Vormsil ja Ruhnus). Rootsi keelt kasutavad vähemused olid esindatud parlamendis ning neil oli õigus kasutada emakeelt parlamentaarsetel debattidel. Venemaa ülemvõimu ajal 1781 sunniti Hiiumaalt umbes tuhandet rootsi keele rääkijat ümber asuma Ukrainasse, kus nad asutasid Gammalsvenskby ('Vana-Rootsi') küla. Mõned küla vanurid räägivad siiani rootsi keelt ning järgivad Rootsi kalendripühi, kuigi keelemurre on ilmselt välja suremas.

Eestisse jäänud rootslaste kogukonda koheldi Esimese ja Teise maailmasõja vahel väga hästi. Rootslaste enamusega piirkonnad kasutasid administratiivse keelena rootsi keelt ning Eesti-Rootsi kultuur oli tõusmas. Paljud rootsi keelt rääkivad inimesed pidid aga Teise maailmasõja lõpus põgenema Rootsisse, kui Eesti liideti Nõukogude Liiduga. Tänapäeval on alles jäänud vähe vanemaid rääkijaid.