Silmusnelinurk on ruudukujuline kujund, mille nurkadel on ümarad või kandilised silmused[1][2]. Võib olla kujundatud ruumilisena, moodustatud lõppematust paelast või nöörist. Sellele on omistatud maagilisi omadusi[3] (apotropaion).
Eesti rahvakultuuris on silmusnelinurga kohta kasutatud nimetusi nagu nelinurk, nelikand, nelikant, aasruut, võlusõlm. Silmusnelinurka leiab arheoloogilises materjalis 9.–12. sajandist pärinevatel metallist rinnaehetel[4], pronksspiraalkaunistustel[5] ja tinulistel. Silmusnelinurk on pisuhänna tõrjeks esinenud viljasalvedel. Seda on tehtud ka muudele esemetele, näiteks viis silmusnelinurka kombineerituna koonlalaual. Samuti on seda laiemalt kasutatud kirstudel perekonnaõnne kaitsvas tähenduses[3]. Rohkem kui puuesemetel on silmusnelinurka kasutatud tekstiilide kaunistustes: kinnastel[6] ja kirisukkadel[7], Setu vöödel, Lõuna-Eesti tikandites[2], naastpõimes rahvavaipadel[8].
Silmusnelinurka on peetud looduse ühtsuse tähiseks, maagiliseks hoiatuseks ja toetuseks, aga ka manala märgiks.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)