sloveeni keel (slovenski jezik, slovenščina) | |
---|---|
Kõneldakse | Sloveenias, Austrias, Itaalias, Horvaatias, Ungaris |
Kokku kõnelejaid | 1,9 miljonit [1] |
Keelesugulus |
indoeuroopa keeled slaavi keeled lõunaslaavi keeled sloveeni keel |
Ametlik staatus | |
Ametlik keel |
![]() ![]() |
Keelekoodid | |
ISO 639-1 | sl |
ISO 639-3 | slv |
![]() Sloveeni keele leviala |
Sloveeni keel (sloveeni keeles slovenski jezik või ka slovenščina)[2] kuulub indoeuroopa keelkonna slaavi keelte lõunaslaavi keelterühma[1] (samasse rühma kuuluvad ka horvaadi, serbia, makedoonia ja bulgaaria keel).[3]
Sloveeni keele kõnelejate koguarv on 1 906 630, kellest 1 730 000 asuvad Sloveenias. Sloveeni keel on Sloveenia Vabariigi ametlik riigikeel. Lisaks räägitakse sloveeni keelt ka Austrias Kärtneni ja Steiermargi piirkonnas (18 000 in), Horvaatias Rijeka, Zagrebi ja Istra piirkonnas (22 800 in), Itaalias Trieste ja Gorizia provintsides Sloveenia piiri lähistel (100 000 in), Ungaris Sloveenia piiri lähistel (~3200 in) [1] kui ka Saksamaal, Rootsis, Prantsusmaal, Austraalias, Ameerika Ühendriikides, Argentinas, Kanadas ja endise Jugoslaavia aladel.[3]
Sloveeni keele levikuala laiub geograafiliselt ühes Euroopa keeruliseimas lingvistilises sõlmpunktis, kus koonduvad slaavi, romaani, germaani ja soome-ugri keelkonnad.[3] Lisaks naaberrahvaste mõjudele on ka Sloveenia mägine loodus kaasa aidanud eri piirkondades keele isoleeritud arengule. Seetõttu on hoolimata suhteliselt väikesest levikualast ja keelekasutajate arvust murdeuurijad eristanud erinevate allikate järgi 7–56 sloveeni keele dialekti,[2][4][3] mida kasutatakse kuues piirkondlikus kogukonnas: Kärnteni, ülem-Carniola, alam-Carniola, Littorali, Rovte, Steiermargi ja Alföldi kogukonnas.[3]
<ref>
-silt. Viide nimega Ethnologue
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega slovene.si
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega kwintessential
on ilma tekstita.