Sooraud

See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2012) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Sooraud ehk soorauamaak on soisel alal rauarikkast põhjaveest humiinainete lagunemise ja nende kontsentratsiooni vähenemise tagajärjel nõrgkihina sadestunud raudhüdroksiidide harilikult mullataoline, terajas või muguljas kogum^[1].

Soomaak on limoniit, mis on ladestunud rauarikkast põhjaveest soisel alal.

Soomaagist hakati Eesti alal rauda sulatama meie ajaarvamise alguse paiku ja seda tehti 17.–18. sajandini^[viide?]. Eesti suurim muistne rauasulatuskeskus asus Põhja-Saaremaal Tuiu küla lähistel ja seda tuntakse Tuiu Rauasaatmemägedena.

1977. a Tallinna teletorni ehituse ajal avastatud sooraua leiukohas asub maak huumushorisondi all kohati kuni 0,7 m paksuse kihina ja sisaldab kuni 40% rauda^[viide?].

Rauasulatusahju kaks põhilist protsessi^[viide?]:

2C + O₂ → 2CO; ... Fe₂O₃+ 3CO →rauamaagi taandamine→ 2Fe + 3CO₂

CaCO₃ → CaO + CO₂; ... CaO + SiO₂ →räbu teke→ CaSiO₃