Space Shuttle

See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2006) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Space Shuttle oli osaliselt taaskasutatav kanderaketisüsteem, mida kasutas Space Shuttle'i programmi raames NASA.^[1][2] Selle peamised komponendid olid kosmosesüstik (inglise keeles Orbiter), kolm põhimootorit, välispaak ja kaks tahkekütuskiirendit.^[3]

Esimese lennu kosmosesse tegi Space Shuttle 12. aprillil 1981, plaanipärased lennud algasid 1982. aastal. Kosmosesüstikute pardal sooritati teaduskatseid, nendega varustati ISS-i ning viidi orbiidile hulk satelliite ja kosmosesonde, sealhulgas Hubble'i kosmoseteleskoop. Hiljem kasutati Space Shuttle'it korduvalt kosmoseteleskoobi kosmoses parandamiseks ja täiustamiseks.

Space Shuttle startis vertikaalselt nagu tavalised kanderaketid. Stardi ajal oli kosmosesüstik kinnitatud väliskütusepaagi ja kahe tahkekütuskiirendi külge. Tahkekütuskiirendid eraldusid enne kosmosesse jõudmist ja väliskütusepaak eraldus enne orbiidile jõudmist. Kosmosemissiooni lõpus käivitas kosmosesüstik orbiidilt laskumiseks ja atmosfääri sisenemiseks oma orbitaalse manööverdussüsteemi (Orbital Maneuvering System) mootorid. Seejärel maandus süstik maandumisrajale nagu tavaline mootoriteta lauglennuk.

Süstikute stardipaigaks oli Kennedy Kosmosekeskus Florida osariigis. NASA eelistas süstikute maandumispaigana samuti Kennedy Kosmosekeskust. Halva ilma korral kasutati maandumiseks ka Edwardsi õhujõudude baasi Californias; ühe Columbia missiooni (STS-3) korral oli maandumispaigaks White Sandsi kosmosesadam (White Sands Space Harbor) New Mexicos. Lisaks oli olemas mitukümmend varulennuvälja teistes riikides. Edwardsisse ja White Sandsi maandumisel lennutati süstik selleks kohandatud Boeing 747 turjal tagasi Kennedy Kosmosekeskusse.

Kosmosesüstikuid ehitati algselt viis. Esimene kosmosesüstik, Enterprise, oli mõeldud katselendudeks ja polnud plaanitud kosmosesse minema.^[4] Järgmised neli süstikut – Columbia, Challenger, Discovery ja Atlantis – ehitati kosmosemissioonideks kuni kaheksa astronaudiga pardal. Neljast süstikust kaks, Challenger ja Columbia, hävisid 1986. ja 2003. aasta katastroofides, milles hukkus kokku 14 astronauti. 1991. aastal ehitati Challengeri asenduseks kuues kosmosesüstik Endeavour.^[5] Viimased süstikud eemaldati kasutusest aastal 2011, ning Space Shuttle'i viimaseks missiooniks jäi kosmosesüstiku Atlantis lend STS-135, mis toimus 8. juulist 21. juulini 2011.^[6]