Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Juuli 2019) |
See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2022) |
Stalinlik revolutsioon, olles osa Vene revolutsioonist, oli aastatel 1929–1939 "partei ja revolutsiooni hauakaevajast" Jossif Stalini juhtimisel läbi viidud ülaltpoolt lähtunud üliradikaalne pööre NSV Liidu elukorralduses.
“Ajaloo dialektika on ta juba õnge võtnud ja tõstab esile. Kõik vajavad teda: väsinud radikaalid, bürokraadid, nepmanid, kulakud, tõusikud, kõik pugejalikud lurjused, kes ronivad välja revolutsiooni pahupidi pööratud pinnast. Ta räägib nende keelt ja teab kuidas neid juhtida. Stalinist saab NSV Liidu diktaator.” L. B. Trotski, 1924. (Stalin, London 1968.)
Oma äärmise radikaalsuse, totaalse ulatuse ja halastamatu vägivaldsuse tõttu on mõned kaasaegsed ajaloolased pidanud tegelikuks Vene revolutsiooniks hoopis Stalinlikku revolutsiooni (Sheila Fitzpatrik The Russian Revolution 1917.–32., Oxford, 1982). Just selle tulemusena sai NSV Liit oma kuju, mille põhijooned püsisid vähemalt 1991. aastani. (Eric Hobsbawm Äärmuste ajastu).
Venemaal toimunud riigipööret juhtinud Leninist jäänud NEP polnud arendanud ei kommunismi ega taganud maailmarevolutsiooniks vajalikku kaasaegset relvastust. 1929. aastal sai Stalinist NLKP ja seega ka NSV Liidu ainuliider. Sel aastal saadeti eksiili eelnevalt (1927.) koos Zinovjeviga parteist väljaheidetud Trotski, tagandati Kamenev, Buhharin ja Rõkov ning algas hoogne kollektiviseerimine. 1930. saatis Stalin laiali kommunistliku partei juudi sektsioonid. Nende juhid, kellest paljud olid saabunud Venemaale koos Trotskiga, saadeti sunnitöölaagritesse või hukati.