See artikkel ootab keeletoimetamist. (Mai 2019) |
Suurandmed (inglise keeles big data) on andmed, mis on sedavõrd suure mahuga või keerulised, et nende töötlemiseks ei piisa tavapärastest vahenditest ja ressurssidest.
Andmete maht on aasta-aastalt järjest kasvanud, seejuures ületas digitaalselt talletatud andmete osakaal analoogandmete oma 2002. aastal – seda murrangulist hetke loetakse ka digitaalajastu alguseks[1].
Internetti ühendatud seadmete (vt ka nutistu) toodetavate andmete hulk kasvab eksponentsiaalselt. Kui aastal 2017 toodeti globaalselt andmeid ligikaudu 21 zettabaiti, siis 2018. aastaks ennustati selleks koguseks juba üle 30 zettabaiti aastas ja 2019. aastaks 40 zettabaiti aastas[2].
Märkimisväärne roll digitaalsete andmete loomisel on ka internetikasutajate osakaalul rahvastikust – 2017. aasta lõpuks oli internetikasutajate arv jõudnud 4,17 miljardini[3]. Sotsiaalmeediasse, näiteks YouTube'i laaditakse igas minutis 300 tundi uut sisu 50 miljoni kasutaja poolt ning toodetud sisu vaadatakse iga päev ühtekokku miljard tundi[4], Twitteris saadetakse päevas 500 miljonit säutsu[5], Facebookis saadetakse 9 miljonit sõnumit tunnis[6].
<ref>
-silt. Viide nimega 4UcHL
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega kymvq
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega N5Iz9
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega gv9hQ
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega XPoI1
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega yCVpJ
on ilma tekstita.