T. S. Eliot | |
---|---|
Eliot 1934. aastal | |
Sünninimi | Thomas Stearns Eliot |
Sündinud |
26. september 1888 Saint Louis, Missouri, USA |
Surnud |
4. jaanuar 1965 (76-aastaselt) Kensington, London, Inglismaa |
Haridus | |
Kirjandusvool | modernism |
Tuntud teoseid | "The Love Song of J. Alfred Prufrock" (1915), "Ahermaa" (1922), "Four Quartets" (1943), "Murder in the Cathedral" (1935) |
Tunnustus |
Nobeli kirjandusauhind (1948) Order of Merit (1948) |
Tegutsemisaastad | 1905–1965 |
Abikaasa |
Vivienne Haigh-Wood (1915–1932) Esmé Valerie Fletcher (1957–1965) |
Autogramm |
Thomas Stearns Eliot (26. september 1888 Saint Louis, Missouri, USA – 4. jaanuar 1965 London, Suurbritannia) oli inglise kirjanik, keda peetakse üheks 20. sajandi tähtsamaks luuletajaks. Kuid ta kirjutas ka esseid, näidendeid ja kirjanduskriitikat ning tegutses kirjastajana.[2]
1914. aastal kolis Eliot Ameerika Ühendriikidest Inglismaale, kus ta sai 1927. aastal Suurbritannia kodakondsuse.
Elioti esimene suuremat tähelepanu pälvinud luuletus oli "J. Alfred Prufrocki armulaul" ("The Love Song of J. Alfred Prufrock" 1915), mida peeti modernistliku stiili meistriteoseks.[2] Tema tähtteosteks peetakse ka poeemi "Ahermaa" ("The Waste Land" 1922) ning luuletusi "The Hollow Men" (1925), "Tuhkapäev" ("Ash Wednesday" 1930) ja "Neli kvartetti" ("Four Quartets" 1943).
1948. aastal pälvis ta Nobeli kirjandusauhinna "suure panuse eest tänapäeva luulesse".[3]
Tema luulekogu "Old Possum's Book of Practical Cats" on olnud Andrew Lloyd Webberi ülipopulaarse muusikali "Kassid" libreto aluseks.
Tema näidenditest on kõige menukamad olnud "Murder in the Cathedral" (1935) ja "The Cocktail Party" (1949).