Tehnoloogia (kreeka keeles τέχνη (téchne) – oskus; λόγος (logos) – sõna, teadmine, mõtlemine, õppimine)[1] on meetodite ja instrumentide kogum, mis on vajalik soovitud tulemuste saavutamiseks; laias mõistes- teaduslike teadmiste rakendamine praktiliste probleemide lahendamiseks.[2][3] Tehnoloogia hõlmab ka töö tegevusviise, töö režiimi ja tegude järjekorda[4] ning tootmismenetlusi või nende kogumit.[5]
Tehnoloogiaks nimetatakse millegi tootmiseks vajaminevaid oskusi, seadmeid ja masinaid. Spetsiifilise tehnoloogia asjatundjat või ka teadlast nimetatakse tehnoloogiks. Kõrgtehnoloogiliseks loetakse näiteks kosmosetehnoloogiat, arvutite, elektroonika, sidevahendite ja ravimite tootmist. Tehnoloogiliselt madalamad kategooriad on metallurgia, laevatööstus, tekstiili-, toidu- ja trükitööstus.[6]
Termini "tehnoloogia" võttis 1772. aastal kasutusele Göttingeni ülikooli filosoofia- ja majandusprofessor Johann Beckmann. Tehnika ja tehnoloogia sõnakujunduses erineb inglise keel mõnevõrra teistest Euroopa keeltest.[7]
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: üleliigsed kirjavahemärgid (link)