Toksiin

Toksiin (toxinum) on bioloogilise organismi – mikroobi, taime, seene või looma eritatud mürgine aine.^[1]

Toksiin on suhteline termin ja ühele organismile (ka liigile) mürgina toimiv aine võib teistele organismidele olla täiesti ohutu.

Bioloogilisi toksiine saab liigitada nende põhjustaja eluvormide klassifikatsiooni kaudu, näiteks:

• fütotoksiinid – riitsinus (ritsiin), surmaputk, harilik lina (õied), ülane (õied);
• mükotoksiinid – kärbseseen;
• zootoksiinid – madude, skorpionite, ämblike jpt kaudu.

aga ka toime ning elusorganismi vastuse kaudu toksiini(de)le:

• hemotoksiline – osade mürkmadude, nt rästikuhammustuse käigus eraldatud sülg avaldab vereringe kaudu elusorganismi sattudes toimet eelkõige vererakkudele, toime on seega hemotoksiline, aga ka tsütotoksiline (südamerakkudele jpt), ning vähesel määral ka närvirakkudele;
• neurotoksiline – enamiku mürkmadude hammustuse korral nagu näiteks must mamba, avaldab elusorganismi sattudes toimet eelkõige närvirakkudele, toime seega neurotoksiline;
• tsütotoksiline – rakke hävitav aga ka rakke kahjustav.

Toksiinide toime elusorganismidele sõltub nii kogustest, manustamise viisist jpm seisunditest. Nii on tuvastatav inimene (esimene maomürgi vastu immuniseerija), kes on üle elanud ligi 100 mürkmao hammustust.

Tänapäevaste laboratoorse diagnostika meetoditega püütakse tuvastada statistilisi näitajaid (levinuim neist LD50), et klassifitseerida toksiinide mürgistusvõimet ning töötada välja vastumürke, aga ka uusi ravimeid. Suurem osa ravimeid baseeruvad bioloogiliste eluvormide tuvastatud liikidelt eraldatud ja klassifitseeritud keemiliste ainete sünteetiliste analoogide rakendamisel ja tootmisel.