Tooride Partei | |
---|---|
Tories | |
Juhid |
Henry St John William Pitt noorem Robert Jenkinson Arthur Wellesley Robert Peel |
Asutamine | 1678 |
Lõpetamine | 1834 |
Ideoloogia |
Konservatism Kuningate jumalik õigus |
Poliitiline spekter | Paremtsentrism kuni parempoolsus |
Toorid (inglise keeles Tories) oli poliitiline liit ja hilisem erakond Inglismaa, Šotimaa, Iirimaa, Suurbritannia ja Ühendkuningriigi parlamentides. Toorid tekkisid 1679. aasta Exclusion Billi ajal, mil viigid ei tahtnud katoliiklasest Yorki hertsog Jamesi troonipärijaks lubada. Toorid olid küll riigiusule vastu, kuid arvasid, et sünnijärgne pärilus kaalub usuküsimused üles.
Pärast kuningas George I võimuletulekut kadusid toorid 1760. aastate alguses ühtse erakonnana (kuigi terminit "toorid" kasutati kirjanduses vahel ka pärast seda). Umbes 20 aastat hiljem taastekkis Tooride Partei, juhiti William Pitt noorema ja Robert Jenkinsoni valitsusi. Aastal 1831 võitsid viigid valimised, mis keerlesid peamiselt valimisreformi ümber. Pärast valimisi võeti vastu tooride toetusele kahjulik valimisreform ning 1832. aasta valimistel kahanes tooride arv parlamendis 175 peale.
Robert Peeli ja tema Tamworthi manifestiga hakkas Tooride Partei vaikselt Konservatiivseks Parteiks muutuma. Aastal 1846 vastu võetud Corn Laws lõhestas partei, Edward Smith-Stanley ja Benjamin Disraeli taha koondunutest moodustus tänapäevane Konservatiivne Partei, mille liikmeid tuntakse praegugi tooridena.