Voyager 2. fotomosaiik Tritonist | |
Avastamine | |
---|---|
Avastajad | William Lassell |
Avastamise aeg | 10. oktoober 1846 |
Nimetamine | |
Teised nimed | Neptuun I |
Orbiidi iseloomustus | |
Orbiidi pikem pooltelg | 354 769 km |
Tiirlemisperiood | -5,876854 d[1][2] |
Keskmine orbiidil liikumise kiirus | 4,39 km/s |
Orbiidi kalle |
129,812° (ekliptika suhtes) 156,885° (Neptuuni ekvaatori suhtes)[3][4] 129,608° (Neptuuni orbiidi suhtes) |
Emaplaneet | Neptuun |
Füüsikaline iseloomustus | |
Keskmine raadius | 1353,4±0,9 km[5] (0,2122 Maa raadiust) |
Keskmine diameeter | 2706,8±1,8 km |
Pindala | 23 018 000 km² |
Ruumala | 10 384 000 000 km³ |
Mass | 2,147*1022 kg (0,00359 Maa massi) |
Keskmine tihedus | 2,061 g/cm³[5] |
Raskuskiirendus | 0,779 m/s² (0,0794 g) |
Paokiirus | 1,455 km/s |
Pöörlemisperiood | 5 d 21 h 2 min 28s[6] (sünkroonne) |
Telje kalle | null |
Albeedo | 0,76[5] |
Näiv tähesuurus | 13,47[7] |
Pinna temperatuur … keskmine |
38 K (-235,2 °C)[6] |
Atmosfääri iseloomustus | |
Rõhk | 1,4–1,9 Pa[6] |
Koostis | lämmastik[8], väiksel määral metaan[8] ja süsinikoksiid[9] |
Triton on Neptuuni suurim kuu.
Triton on Päikesesüsteemi ainus suur kuu, mis tiirleb ümber planeedi vastassuunas planeedi pöörlemisele. Seda nimetatakse retrograadseks orbiidiks. Ebahariliku orbiidi ja samuti koostise tõttu, mis meenutab Pluutot, on arvatud, et Triton on kunagine kääbusplaneet, mille Neptuun Kuiperi vööst enda kaaslaseks haaras.
Tritoni läbimõõt on 2707 km. Ta on Päikesesüsteemi suuruselt 7. kuu. Ta on koguni suurem kui Pluuto. Kui kuud järjestada suhtelise suuruse poolest planeediga võrreldes, on Triton koguni teine, jäädes alla vaid Maa ümber tiirlevale Kuule.
Triton hõlmab 99,5% kogu Neptuuni ümber tiirlevast massist (kõik Neptuuni kuud ja rõngad kokku). Triton on Neptuuni ainus kuu, mis on piisavalt suur selleks, et planeedil oleks hüdrostaatiline tasakaal. Ta on üks vähestest geoloogiliselt aktiivsetest kuudest Päikesesüsteemis, ülejäänud on Jupiteri kaaslane Europa ning Saturni kaaslased Titan ja Enceladus. Selle tulemusena on kuu pind suhteliselt noor ja sellel on vähe löökkraatreid. Tritonil on krüovulkaanid ja tektoonika, mis vihjavad keerukale geoloogilisele ajaloole.
Tritoni tuum koosneb kivimitest ja metallidest ning see moodustab kuu massist kaks kolmandikku. Tuuma peal on jää ehk külmunud vee kiht ning sellel külmunud lämmastiku kiht. Tritoni keskmine tihedus on 2,061 g/cm³, mis tähendab, et jää moodustab kuust 15–35%.
1989. aasta möödalennul avastas kosmosesond "Voyager 2", et Tritoni temperatuur on 38 K ehk -235 °C. Nii madalal temperatuuril on väga vähe aineid gaasilisel kujul ja seetõttu on Tritoni atmosfäär peaaegu olematu, kõigest seitsmekümnetuhandik maisest. Atmosfäär koosneb peamiselt lämmastikust, on leitud ka metaani ja süsinikmonooksiidi jälgi.
Tritoni pöörlemisperiood on 5 päeva, 21 tundi, 2 minutit ja 28 sekundit. Ta on kogu aeg oma planeedi Neptuuni poole sama küljega pööratud nagu Kuu Maa poole.
Tritoni raskusjõud on 0,779 m/s² ehk kolmeteistkümnendik maisest või pool Kuu omast. Tritoni paokiirus on 1,455 km/s ehk kaheksandik maisest kuu enese suhtes ja 2,33 km/s ehk viiendik maisest Neptuuni suhtes.
Tritoni näiv tähesuurus on +13,42. See on palju tuhmim kui palja silmaga nägemiseks vaja. Isegi Neptuun (näiv tähesuurus 7,67–8,00) pole palja silmaga nähtav.
Tritoni pindala on 23,0 miljonit km². Võrdluseks: Venemaa keisririigi pindala suurim ulatus oli 22,8 miljonit km² ja Nõukogude Liidul 22,4 miljonit km².
<ref>
-silt. Viide nimega neptuniansatfact
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega NYT-20141105-DO
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega JPL-SSD-Neptune
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega Jacobson2009-AJ
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega JPL-SSD-sat_phys
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega EncycSolSys-Triton
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega magnitude
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega nature2
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega Lellouch2010
on ilma tekstita.