Soome haldusjaotus |
|
Soome haldusjaotuses on vald (soome keeles kunta) kohaliku omavalitsuse üksus, millel on oma kindlaks määratud territoorium kokkulepitud piiridega ja kindel elanikkond. Soomes jagunevad vallad linnalisteks (kaupunki) ja klassikalisteks valdadeks, kus on eri suuruses asustusüksusi, suuremate linnade korral ka asumid ja neid ümbritsev maapiirkond.
Eesti keeles oleks Soome valdadele võrreldavaks terminiks pigem kohalik omavalitsus, mis annab ehk kõige paremini edasi Soomes kasutusel oleva valla nimetuse sisu.
Soomes, nii nagu Eestiski, on vallas mitu asustusüksust, näiteks küla. Seejuures erineb Soome aga Eestist selle poolest, et kui meil räägitakse vallasisestest linnadest, siis Soomes on vald linna staatust kandev omavalitsus kogu ulatuses ehk linnaõigus[küsitav] antakse kogu vallale tervikuna.[viide?]
Vallal on oma valimiste teel moodustatav valitsus. Valimised võitnud erakond valib vallavanema või linnalise omavalitsuse korral linnapea.
Sõna kunta arvatakse tulevat soome-ugri algkeelest[viide?] ja see on omapärane sõna selle poolest, et see kuulub paljude soome keele liitsõnade koosseisu, kus see viitab suuremale ühishulgale, näiteks kirkkokunta ('usulahk'), maakunta ('maakond'), kansakunta ('rahvus'), eläinkunta ('loomariik').
Soomes on 2018. aasta seisuga 311 valda, millest 107 nimetatakse linnaks.