Vesi

See artikkel on keemilisest ainest; klassikalise elemendi kohta vaata artiklit Vesi (element).

See artikkel vajab toimetamist. (November 2015) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Vesi ehk divesinikmonooksiid
Üldised omadused
Keemiline valem	H2O
Välimus	Värvusetu vedelik
Füüsikalised omadused
Molekuli mass	18,01528 u (2,99151 · 10−26 kg (1 molekul)) amü
Sulamistemperatuur	273,15 K (0 °C)
Keemistemperatuur	373,15 K (100 °C)
Tihedus	0,9982 · 103 kg/m3 kg/m³
Kasutatakse SI-süsteemi ühikuid. Kui pole teisiti öeldud, eeldatakse normaaltingimusi.

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H₂O. Üks vee molekul koosneb kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist.

Vesi on üks kõige levinumatest ainetest nii Maal kui ka universumis: molekulaarsetest ainetest on vesi leviku poolest kolmandal kohal pärast vesinikku (H₂) ja süsinikoksiidi (CO).

Vesi on normaaltingimustel vedel seetõttu, et vee polaarsed molekulid moodustavad omavahel vesiniksidemeid. Vesiniksidemete olemasolu muudab vee molekulide üksteisest eraldamise raskemaks ja tõstab seega vee sulamis- ja keemistemperatuuri^[1].

Tahkes olekus vett nimetatakse jääks. Jää on kristallilise ehitusega ja selle kristallvõres esinevad tühimikud, mistõttu on jää tihedus väiksem kui vedelal veel.

Vett võib leida peaaegu kogu Maalt ja seda vajavad kõik tuntud elusorganismid, kes koosnevad suures osas veest, mõned vees elavad organismid isegi kuni 99% ulatuses.

Vesi katab ligikaudu 71% Maa pinnast, olles pidevas ringluses.Kusjuures mered ja ookeanid moodustavad suurema osa veekogusest (umbes 96,5%).^[2]

Vesi on üks levinumaid ja parimaid lahusteid, selles lahustuvad hästi väga paljud gaasilised, vedelad ja tahked ained. Enamik protsesse eluslooduses kulgeb vesikeskkonnas lahustunud ainete osavõtul. Vesilahused osalevad näiteks ainevahetuslikes protsessides, vesilahustena omastavad ka taimed mullast toitaineid.