Vorkuta

See artikkel räägib linnast; linnaringkonna kohta vaata artiklit Vorkuta linnaringkond

Vorkuta
vene Воркута komi Вӧркута
Vorkuta lipp Vorkuta vapp
Pindala: 29,73 km²
Elanikke: 56 131 (2024)[1]
Koordinaadid: 67° 30′ N, 64° 1′ E

Vorkuta (vene Воркута, komi Вӧркута, neenetsi Варкута) on linn Venemaal Komi Vabariigis, Vorkuta linnaringkonna keskus. Asub Vorkuta jõe ääres.

Elanike arv oli 2021. aasta seisuga 56 985. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist, mille järel kaevandused erastati, on linna elanike arv järsult vähenenud, kuna paljud elanikud on kolinud kaugemale lõunasse.^[2] Kui 1991. aastal elas linnas 117 000 inimest, siis 2002. aastal 84 917 ja 2010. aastal 70 548.

Vorkuta geograafilised koordinaadid on 67°30′N, 64°01′E.

Linna nimi tähendab neenetsi keeles 'palju karusid', 'karude elupaik', 'karukoht'.

1931 avastati Vorkuta asukohast Bolšezemelskaja tundrast kivisöelademed. Juba 1932 hakati linna lähedale rajama sunnitöölaagrite võrku (GULAG). Vange kasutati raudtee ehitusel ja söe kaevandamisel. Linn asutati laagrite lähedale 1943. Alates asutamisest kuni tänapäevani on Vorkuta peamine tegevusala söe kaevandamine.

1951. aasta alguses oli Vorkuta laagrites 73 000 inimest. 1953 toimus laagrites suur vangide ülestõus, mis veriselt maha suruti. Pärast seda suurem osa laagreid suleti, kuid väljasaatmiskohana toimis Vorkuta 1980. aastateni.

Vorkuta lähedal on sunnitööl olnud üle 5000 eestlase, sealhulgas Jaan Kross, Raimond Kaugver, Enn Sarv, Heldur Viires, Rein Sepp, Nathan Kukk ja Peeter Tarvel.^[3]

2016. aasta veebruaris Vorkutast umbes 10 km kaugusel asuvas Severnaja söekaevanduses toimunud mitmes plahvatuses hukkus 36 inimest, nende seas viis päästetöötajat.^[4]