Wernher von Braun

Wernher von Braun
Sündinud	23. märts 1912 Wirsitz, Saksamaa (tänapäeva Wyrzysk, Poola)
Surnud	Alexandria, Virginia, USA
Rahvus	sakslane
Kodakondsus	natsionaalsotsialistlik Saksamaa, USA
Alma mater	Berliini Tehnikaülikool Friedrich Wilhelmi Ülikool
Teadlaskarjäär
Tegevusalad	raketiteadus
Töökohad	Wehrmacht ABMA Redstone Arsenal NASA Fairchild Aircraft
Tuntumad tööd	Saturn V V-2
Doktoritöö	"Konstruktive, theoretische und experimentelle Beiträge zu dem Problem der Flüssigkeitsrakete"
Doktoritöö juhendaja	Erich Schumann
Autogramm

Artiklis puuduvad viited. Palun aita artiklit täiendada, lisades sobivaid viiteid.

Wernher Magnus Maximilian Freiherr von Braun (23. märts 1912 Wirsitz, Saksamaa; tänapäeva Wyrzysk, Poola – 16. juuni 1977 Alexandria, USA) oli natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja Ameerika Ühendriikide raketiteadlane, insener, visionäär.

Tema juhtimisel valmis Saksamaal esimene ballistiline rakett V2 (Aggregat-4), mis jõudis detsembris 1944 esimese inimese loodud tehiskehana kosmosesse (kosmose piiriks peetakse 100 km). V2 suurim tõusukõrgus oli 189 km. Teise maailmasõja lõpus andis ta end koos paljude kaasteadlastega Austria piiril ameeriklastele vangi. Ta viidi salaja koos umbes 1600 teadlase, inseneri ja tehnikuga operatsiooni Paperclip raames Ameerika Ühendriikidesse, kus sai naturalisatsiooni korras USA kodakondsuse ning töötas Ameerika ICBM-programmis, kuni liitus NASA-ga.

4. oktoobril 1957 saatis Nõukogude Liit kõigi üllatuseks orbiidile maailma esimese tehiskaaslase Sputnik 1. USA-s valiti vastuseks projekt Vanguard, kuid selle start ebaõnnestus 6. detsembril 1957, rakett Vanguard TV-3 plahvatas õhkutõusul, vaid 1,2 meetri kõrgusel. Dwight Eisenhower andis korralduse kaasata USA esimese Maa tehiskaaslase lähetamise projekti von Braun, kelle lapsepõlveunistus kosmose vallutamisest täitus. Seni oli von Braun tegelnud ainult militaarsete raketiprojektidega. Tema töö tulemusena valmis kiiresti rakett Explorer 1 (kuna ta oli võimalusi kasutades arendanud salaja iseseisvalt kosmoseraketti ja joonised olid olemas) ja nii jõudis 31. jaanuaril 1958 orbiidile esimene USA tehiskaaslane. Eisenhower oli väga rahul ja von Braun kutsuti juhtima Marshalli kosmoselendude keskust, mis oli 29. juulil 1958 loodud NASA suurim osakond. Edu jätkus 16. juulil 1969 startinud kanderaketiga Apollo 11-Saturn V, mis viis kosmosesse Apollo komandokapsli koos kuumooduliga Eagle, millega 21. juulil 1969 maandusid esimesed Kuule jõudnud inimesed – 38-aastane komandör Neil Armstrong ja 39-aastane kuumooduli piloot Edwin Aldrin; kolmas meeskonna liige, komandokapsli piloot Michael Collins jäi orbiidile tagasilennuni.