William Pitt noorem (28. mai 1759 – 23. jaanuar 1806) oli Tooride Parteisse kuulunud prominentne Briti 18. ja varajase 19. sajandi riigimees. Ta oli ajaloo noorim Suurbritannia peaminister, olles 1783. aastal ametisse astudes 24-aastane.[1] Ta lahkus ametist 1801. aastal, kuid sai 1804. aastal uuesti peaministriks, jäädes ametisse surmani. Suurema osa oma ametiajast peaministrina oli ta ka ametis varakantslerina. Tema puhul kasutatakse nime täpsustust "noorem", et eristada teda tema isast, varasemast peaministrist William Pittist, 1. Chathami krahvist, keda kutsutakse William Pitt vanemaks või lihtsalt "Chathamiks".
Tema peaministrikarjääri, mis möödus George III valitsemisajal, sisustasid märkimisväärsed sündmused Euroopas, sh Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad. Pitt oli eeskujulik administraator, kes viis läbi mitu majanduslikku ja administratiivset edu toonud reformi, pidades võitlust korruptsiooniga, kehtestades näiteks 1799. aastal tulumaksu ja luues riigivõla vähendamiseks 1786. aastal võlakustutusfondi.[1]
Ajaloolane Charles Petrie on öelnud, et Pitt oli üks Suurbritannia silmapaistvamaid peaministreid "kasvõi sellepärast, et ta viis riigi vägivallata vanalt korralt uuele [...]. Ta mõistis uut Britanniat."[2]
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)