Iraan

Iraan
جمهوری اسلامی ايران

Iraani lipp Iraani vapp
Riigikiil	pärsiä kiil
Pääliin	Teheran
Suurus	1 648 195 km²
Rahvaarv	70 472 846 (2007)
Internetitunnus	.ir

Iraan vai Iraani Islamivabariik om Aasia riik.

Nimme Iraan ommaq iraanlasõq esiq tarvitanuq joba sassaniide aost (226-650) pääle. Üleilmalidsõlt om tuud nimme naat tarvitama 1935. aastagast, inne tuud pruugiti õdagumaiõn nimme Pärsiä. Ku om juttu kultuurist, tarvitõdas nii nimme Iraan ku Pärsiä, poliitilidsõn kontekstin tarvitõdas täämbädsel pääväl õnnõ nimme Iraan.

Suurusõ poolõst (1 648 195 km²) om Iraan 18. maa kõgõn ilman. Sääl eläs üle 74 mill'ona inemise. Iraanist põh'a puul ommaq Armeeniä, Asõrbaidžaan, Türkmenistan ja Kaspia meri (tuu takan ummakõrda Vinnemaa ja Kasastan). Hummogu puul ommaq Afganistan ja Pakistan, lõunõ puul Pärsiä laht ja Omaani laht, õdagu puul Iraak ja põh'aõdagu puul Türgü. Pääliin Teheran om riigi kõgõ suurõmb liin nink poliitilinõ, kultuurilinõ, äri- ja tüüstüskeskus. Iraanil ommaq suurõq õli ja maagaasi varuq.

Iraanin om üts kõgõ vanõmbit üttejutti püsünüisi tsivilisats'uunõ. Edimäne Iraani dünastia tekkü Eelami kuningriigin 2800 i.m.a. 625. tekkü ütine Iraani impeerium. Peräst tuud tull' Ahhemeniide riik, hellenistlik Seleukiide riik, Partia riik ja Sassaniide riik. 633-651 m.a.p. vallutiq Iraani araablasõq ja Iraanist sai Kalifaadi osa. Ku keskvõim muutu nõrgõmbas, tulliq 9.-10. aastagasaal võimolõ iraani dünastiaq (Samaniidiq, Buiidiq). 10.-11 aastagasaal häitsiq pärsiä kirändüs, filosoofia, arstitiidüs, tähetiidüs, matõmaatiga ja kunst. Sõs tulliq Iraanin jälq võõra võimo (Gaznaviidiq, Seldžukiq, mongoliq) aoq. 1501 sai võimolõ jälq iraani uma - Safaviidõ - dünastia, miä kuulut' šiia islami riigi amõtlidsõs usos. 1906 kuts' šahh kokko riigi edimädse parlamendi ja kinnüt edimädse põhisäädüse. Peräst Iraani riigipööret sai 1. mahlakuu pääväl 1979 Iraanist ammõtlidsõlt islamivabariik.

Iraan om ÜRO ja OPECi asotajaliigõq. Iraani poliitilinõ süstem om põhjandõt 1979. a. põhisäädüsel. Šiia islam om riigiusk ja pärsiä kiil om riigikiil.