Ungari

Magyarország

Ungari lipp Ungari vapp
Riigi tunnuslausõq: olõ-i
Riigikiil'	ungari kiil
Pääliin	Budapest
President'	Tamás Sulyok
Pääministri	Viktor Orbán
Suurus  - Kokko  - % vett	maailma maiõ hulgan 108 93 030 km² 0,74%
Rahva hulk  - Kokko  - Tihehüs	maailma maiõ hulgan 83. 9 979 000 (2011) 107/km²
Hindäperi	16. märtekuu 1918
Raha	Forint (HUF)
Aovüü  - suvõaig	Kesk-Õuruupa aig (UTC+1) Kesk-Õuruupa suvõaig (UTC+2)
Riigihümn'	Isten, áldd meg a magyart
Internetitunnus	.hu
Telefonikuud'	36

Ungari (ungari keelen Magyarország) om Kesk-Õuruupa riik. Timäst põh'a puul om Slovakkia, hummogu puul Ukraina ja Romaania, lõunõ puul Serbiä ja Horvaatia, lõunõdagu puul Sloveeniä ja õdagu puul Austria. Ungari pääliin ja kõgõ suurõmb liin om Budapest. Ungari om Õuruupa Liido, NATO, OECD ja Visegrádi Rühmä liigõq nink Schengeni-maa. Riigikiil om ungari kiil, miä kuulus soomõ-ugri kiili hulka ja miä om kõgõ inämb kõnõld mitte-indoõuruupa kiil Õuruupan.

Peräst Keldi (pääle 450 i.m.a.) ja Rooma (9 i.m.a. – u. 430 m.a.p.) aigo pand' Ungari riigile alossõ 9. aastagasaa lõpon valitsõja Árpád, kink pujapujapujapoig István krooniti Rooma paasti puult saadõdu krooniga aastagal 1000. Ungari Kuningriik kest' 946 aastakka ja tedä peeti mitmõl aol õdagomaa ütes kultuurikeskusõs. Pääle umbõs 150 aastaga pikkust (1541–1699) türkläisi valitsust osan Ungarin integreeriti Ungari Habsburgõ monarkiaga ja timäst sai Austria-Ungari katsikmonarkia (1867–1918) üts puul.

Ku Edimädse ilmasõani oll' Ungari suurriik, sõs pääle sõta kaot' tä Trianoni lepüngi perrä 70% umast territooriumist ja kolmandik ungarlaisist jäi välläpoolõ riigi piire. Tuud lepüngit pidäväq pall'oq ungarlasõq ülekohtudsõs. Peräst kuningriiki tull' fassistlik resiim ja pääle tuud kommunismi-aig (1947–1989). Tuu ao sisse jäi 1956. aastaga revoluts'uun. Alatõn 1989. aastagast om Ungari parlamentaarnõ vabariik.

Ungari om maailma 30 populaarsõmba roidõlustsihtmärgi hulgan. Ungarin käü aastagan 8-9 mill'onat roitõlõjat. Ungarin om maailma kõgõ suurõmb lämmä viiga kuupõ süstem ja suurusõ poolõst tõnõ lämmä viiga järv (Hévíz). Sääl om Kesk-Õuruupa kõgõ suurõmb järv Balaton ja Õuruupa kõgõ suurõmb luuduslinõ hainasmaa Hortobágy pusta.