Uurali keeleq

Uuraliq keeleq om kiilkund, kohe kuuluvit kiili kõnõldas mõlõmbal puul Uurali mäki ja Õuruupan. Uurali kiili om päält 30 ja näil om umbõs 20,7 mill'onit kõnõlõjat. Uurali kiili kõnõlõsõq pääas'aligult uurali rahvaq. Ka võro kiil kuulus uurali kiili õdagumeresoomõ rühmä. Ammõtlisõs riigikeeles ommaq uurali kevaist saanuq eesti, soomõ ni unagri kiil. Tõõsõq uurali keeleq ommaq vähämbüskeeleq, näist suurõmbas jako kõnõldas Vinnemaal. Uurali kiili uur'vat tiidüst kutstas fennougristikas.

Mõnikõrd üteldäs uurali kiili kotsilõ ka "soomõ-ugri keeleq". Peris täpsä tuu termin ei olõq, selle et uurali kiili hulka kuulusõq päält soomõ-ugri kiili ka samojeedi keeleq.

Viimätsel aol jaetas uurali keeleq hoobis hummogu- ja õdaguuurali keelis, mitte inämb soomõ-ugri ja samojeedi keelis. Hummoguuurali kiili alaq arvatas samojeedi ja ugri keeleq, õdaguuurali kiil om õdagumeresoomõ, saami ja mordva kiili ütidse algkujo nimi.