Abja rajoon oli haldusüksus Eesti NSV-s aastatel 1950–1962.[1]
Abja rajoon moodustati 1950 septembris seoses maakondade likvideerimisega, hõlmates Viljandimaa lõunaosa ja Pärnumaa kaguosa. Rajooni keskus asus Abja-Paluoja alevis. Rajooni kuulusid algselt Mõisaküla linn, Abja-Paluoja ja Nuia alev ning Abja, Halliste, Kaarli, Kangru, Kariste, Paluoja, Penuja, Pera, Polli, Pöögle, Rajangu, Sudiste, Tuhalaane, Uue-Kariste ja Äri külanõukogu.[2]
Pärast külanõukogude ühendamisi juunis 1954 jäi Abja rajooni 7 külanõukogu: Abja, Halliste, Kariste, Karksi, Lilli, Polli ja Rajangu külanõukogu.[3]
Veebruaris 1959 liideti Abja rajooniga suurem osa likvideeritud Kilingi-Nõmme rajoonist – Kilingi-Nõmme linn ning Jäärja, Kanaküla, Massiaru, Saarde, Tali ja Tihemetsa külanõukogu.[4]
Jaanuarist 1963 Abja rajoon likvideeriti. Selle alad jagati Viljandi rajooni ja Pärnu rajooni vahel, nii et Kilingi-Nõmme linn, Massiaru, Saarde, Tali ja Tihemetsa külanõukogu liideti Pärnu rajooniga ning Mõisaküla linn, Abja-Paluoja ja Nuia alev, Abja, Halliste, Kariste, Karksi, Polli ja Rajangu külanõukogu liideti Viljandi rajooniga.[5]
- ↑ Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, 1. kd, Tallinn, Valgus: 1985
- ↑ Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 26. septembri 1950 seadlus "Maarajoonide moodustamise kohta Eesti NSV-s". Eesti NSV Teataja, 1950, 11, 114
- ↑ Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 17. juuni 1954 seadlus "Eesti NSV külanõukogude ühendamisest". Eesti NSV Teataja, 1954, 10, 104
- ↑ Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 24. jaanuari 1959 seadlus "Eesti NSV rajoonide reorganiseerimisest". Eesti NSV Teataja, 1959, 6, 38
- ↑ Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 21. detsembri 1962 seadlus "Eesti NSV territooriumi administratiivses jaotuses muudatuste tegemise kohta". Eesti NSV Ülemnõukogu Teataja, 1962, 51, 183