Antivitamiinid

Antivitamiinid on antitoitainete hulka kuuluvad erineva struktuuriga orgaanilised ja anorgaanilised ühendid, mis võivad olla nii looduslikku kui ka sünteetilist päritolu. Need võivad segada vitamiinide metaboliseerimist, konkureerida organismis vitamiinidega või takistada nende imendumist.^[1]

Inimene saab antivitamiine peamiselt toidu ja ravimitega.

Antivitamiinide klassifikatsioon erinevate organismide, liikide ja indiviidide lõikes võib olla erinev. Samuti mõjutavad antivitamiinide toimet tarbitavate toitainete kogused, kehakaal, biosaadavus, pH tasakaal, geneetilised faktorid ja organismi üldine tervislik seisund.^[1]

Antivitamiinide toimet mõjutavad ka toiduainete töötlemine ja säilitamine.

Antitoitained ja antivitamiinid võivad olla näiteks

• geneetiliselt muundatud organismid;
• looduslikud ühendid;
• pestitsiidid;
• ravimid;
• toidulisaained;
• vitamiinipreparaadid.

Antivitamiinid on ka erinevate vitamiinide sünteetilised vormid ja strukturaalsed analoogid, mis kutsuvad organismis esile kunstliku vitamiinivaeguse (ingl k artificial deficiency).^[2] Näiteks saab mõnede organismide puhul sõltuvalt ainete kogustest klassifitseerida D-vitamiini antivitamiinina A-vitamiini, K-vitamiini ja E-vitamiini.^[3]