Astaat

Astaat on keemiline element järjenumbriga 85.

Kõik ta isotoobid on radioaktiivsed.

Stabiilseim neist on isotoop massiarvuga 210, mille poolestusaeg on 8 tundi, kuid seda looduses ei esine. Looduses esineb väikeses koguses astaadi isotoope massiarvudega 215, 216, 218 ja 219. Stabiilseim neist on isotoop massiarvuga 219, mille poolestusaeg on 56 sekundit.

Maakoores on hinnanguliselt alla 30 g astaati. Astaat on üks haruldasematest elementidest Maakoores, esinedes ainult temast suurema tuumalaenguga elementide radioaktiivse lagunemise produktina. 1940. aastal saadi astaati esmakordselt sünteetilisel teel pommitades vismutit alfaosakestega. Avastajad: Dale R. Corson, Kenneth Ross MacKenzie ja Emilio G. Segrè. Kolm aastat hiljem leiti seda ka loodusest.

Nimetus tuleb vanakreeka sõnast astatos (ἄστατος), mis tähendab ebastabiilset, ebapüsivat.

Vikisõnastiku artikkel: astaat