Ateroskleroos

See artikkel räägib haigusest; ajakirja kohta vaata artiklit Atherosclerosis (ajakiri)

Ateroskleroosiks ehk arterite putrumuskõvastu(mu)seks ehk arterilubjastuseks (ladina keeles atherosclerosis) on osadel inimestel ja teistel selgroogsetel loomadel esineda võiv krooniline, kuni aastakümneid asümptomaatiliselt arenev, südame- ja veresoonkonna põletikuline haiguslik seisund. Ateroskleroosi iseloomustab aterosklerootilise naastu (ehk nn "lubjastumise") tekkimine arteriseinte sise- ja keskkestale kuhjuvate lahustumatute rasvainete ja kaltsiumiühendite ladestuste näol.

Ateroskleroosi tekke põhjused ei ole veel täpselt teada, kuid oletatavatest peetakse olulisemaks vanadust, suitsetamist, ebatervislike toitumis- ja liikumisharjumuste tõttu tekkivat rasvumust ja ülekaalulisust, kõrget vererõhku, soonte kroonilist põletikku ning ka pärilikke rasvaainevahetushaigusi ja autoimmuunhaigust.

Ateroskleroos on arenenud maades surmapõhjustest esikohal.^[1]

Südame isheemiatõbi on üks ateroskleroosi avaldumisvorm.

Ateroskleroos on arterioskleroosi üks vormidest. See avaldub alguses silelihaskoe rakkude hüperplaasia või hüpertroofiana ja maatriks-proteiinide (ingl matrix-proteins) kuhjumisena suurte ja keskmiste arterite intimas ehk sisekestas (ühe endoteeliraku paksune kiht).^[2] Sisekesta tekivad kaltsiumiühenditest, rasvainetest (sealhulgas kolesterool ja triglütseriidid), fibriinist, lihasrakkudest ja sidekoest paksendid. Paksendid võivad hiljem sidekoestuda (ehk "lubjastuda") ning selle tagajärjel võivad arterid aheneda ja rabedaks muutuda ning vereringlust takistada ja see omakorda võib vererõhku tõsta.^[3]

Ateroskleroos kahjustab kõige sagedamini aorti, pärgartereid, peaaju veresooni ja seda peetakse müokardi infarktide ja insultide levinuimaks põhjustajaks. Lisaks võivad patoloogiliseks peetavad muutused toimuda ka peensoolekinnisti ja kõhunäärme veresoonkonnas.^[4]

William C. Robertsi arvates on ateroskleroos valdavalt herbivoorsete loomade haiguslik seisund, kuna koertel, kassidel, tiigritel ja lõvidel pole õnnestunud ateroskleroosi indutseerida. Kilpnäärme eemaldamise järel tekivad ka neil arterites aterosklerootilised muutused.^[5]