Back اتفاقية التنوع البيولوجي Arabic Bioloji Müxtəliflik haqqında Konvensiya AZ Kumbensyon sa Byolohikal na Dibersidad BCL Úmluva o biologické rozmanitosti Czech Y Confensiwn ar Amrywiaeth Fiolegol CY Konvention om biologisk diversitet Danish Convention on Biological Diversity DAG Übereinkommen über die biologische Vielfalt German Σύμβαση για τη Βιολογική Ποικιλότητα Greek Convention on Biological Diversity English
Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon (ka Rio de Janeiro konventsioon; inglise Convention on Biological Diversity) on 1992. aastal Rio de Janeiros allkirjastatud rahvusvaheline kokkulepe looduse mitmekesisuse säilitamiseks, selle komponentide jätkusuutlikuks kasutamiseks ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava kasu õiglaseks jagamiseks.
Konventsioonist tuleneb ka Cartagena bioloogilise ohutuse protokoll, mis käsitleb elusrakke sisaldavate geneetiliselt muundatud organismide (GMO-de) ohutut kasutamist ja nende piiriülest liikumist. Cartagena protokoll jõustus 11. septembril 2003. Lisaks Cartagena protokollile tuleneb konventsioonist ka Nagoya protokoll, mis võeti konventsiooniosaliste poolt vastu 29. oktoobril 2010 Jaapanis Nagoyas.
Nagoya protokoll on veel üks täiendav kokkulepe bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni juurde. See annab läbipaistva õigusliku raamistiku, et tõhusalt rakendada ühte konventsiooni kolmest eesmärgist: geneetiliste ressursside kasutamisest saadava kasu õiglane ja võrdne jagamine. Nagoya protokoll võeti vastu 29. oktoobril 2010 Jaapanis Nagoyas ja see jõustus 12. oktoobril 2014.
Kõik ÜRO-sse kuuluvad riigid peale USA on konventsioonile alla kirjutanud ja on selle ratifitseerinud.
2010. aasta oli ka rahvusvaheline bioloogilise mitmekesisuse aasta ja bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni sekretariaat oli selle teabekeskus. Pärast bioloogilise mitmekesisuse konventsioonile Nagoyas alla kirjutanud riikide soovitust kuulutas ÜRO 2010. aasta detsembris 2011–2020 ÜRO bioloogilise mitmekesisuse aastakümneks. Konventsiooni 2010. aastal koostatud bioloogilise mitmekesisuse strateegiline kava 2011–2020 sisaldab Aichi bioloogilise mitmekesisuse eesmärke.
Konventsiooniosaliste kohtumisi nimetatakse konventsiooniosaliste konverentsideks (COP), millest esimene (COP 1) toimus 1994. aastal Nassaus (Bahama) ja viimane (COP 15) 2021/2022 Kunmingis (Hiina) ja Montréalis (Kanada).
Mere ja rannikualade bioloogilise mitmekesisuse valdkonnas keskendub bioloogilise mitmekesisuse konventsioon praegu ökoloogiliselt või bioloogiliselt oluliste merealade (EBSA) kindlaksmääramisele teaduslike kriteeriumide alusel kindlates merepiirkondades. Eesmärgiks on luua rahvusvaheline õiguslikult siduv vahend (ILBI), mis hõlmab UNCLOSi alusel piirkonnapõhist planeerimist ja otsuste tegemist, et toetada mere bioloogilise mitmekesisuse säilitamist ja säästvat kasutamist väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni all olevaid alasid.