C-vitamiin

Füüsikalis-keemilised ja üldandmed
C-vitamiin (askorbiinhape)
Keemiline valem	C₆H₈O₆
Molaarmass	176,12 g/mol
Sulamispunkt (⁰C)	190–192
Tihedus (g cm⁻³)	1,694
Vitamiini omadused
Lahustuvus	vesilahustuv (333 g/l 20(⁰C))
Soovitatav päevakogus (täiskasvanud (mees))	60 ? mg/päevas
(täiskasvanud (naine))	60 ? mg/päevas
maksimaalne päevakogus (täiskasvanud (mees))	? µg/päevas
maksimaalne päevakogus (täiskasvanud (naine))	? µg/päevas
Toimet parandavad
A-vitamiin, püridoksiin, E-vitamiin, seleen, tsink, mangaan
Toimet halvendavad ja vajadust suurendavad
antibiootikumid, stress, kortisoonid suitsetamine, rasestumisvastased hormoonpreparaadid
Defitsiidi sümptomid
organismi vähene vastupanuvõime haigestumisele veritsevad igemed haavade aeglane paranemine stress e psüühiline pingeseisund
C- vitamiini üledoosi sümptomid
Väga suurtes kogustes C-vitamiini tarbimine võib põhjustada kõhukrampe, iiveldust, kõhulahtisust ning on vastunäidustatud neerupuudulikkuse, pidevalt hemodialüüsi protseduuri kasutavatel haigetel ja raua omastamisega seotud haiguslike seisundite korral. Megaannustes pidev tarbimine võib kahjustada neere ning soodustada neerukivide teket ja B₁₂-vitamiini vaeguse teket. ^[1]
Toksilisus
Rottidel suukaudselt LD50: 11900 mg/kg
Parimad allikad
Sisaldus 100 g kohta (pärast saagikoristust): kibuvitsamari – 426,0 mg;^[2] must sõstar – 181,0 mg;^[2] rabamurakas – 158,0 mg;^[2] kiivi – 92,7 mg;^[2] spargelkapsas (keedetud) – 64,9 mg;^[2] papaia – 60,9;^[2] apelsin – 59,1 mg;^[2] aedmaasikas – 58,8 mg;^[2] sidrun – 53,0 mg;^[2] ananass – 47,8 mg;^[2] lillkapsas (keedetud) – 44,3 mg;^[2] mustikas – 44,0 mg;^[3] punane sõstar – 41,0;^[2] valge peakapsas – 36,6 mg;^[2] mango – 36,4 mg;^[2] karusmari – 33,0 mg;^[3] greip – 31,2 mg;^[2] kaalikas – 25,0 mg;^[2] vaarikas – 24,0 mg.^[3]
Sünonüümid
askorbaat, L-3-ketothreoheksuroonhape, askorbiinhape, antiskorbuutiline vitamiin, 3-keto-L-gulofuranolaktoon; L-3-ketothreoheksuroonhape laktoon, L-ksüloaskorbiinhape jpt

C-vitamiin ehk L-askorbiinhape ehk L-askorbaat (ka vitamiin C) on bioaktiivne essentsiaalne biomikromolekul, tugev hape, ka vesilahustuv vitamiin ja antioksüdant, mis on mikrokogustes iga päev vajalik mitmete organismide paljude füsioloogiliste protsesside normaalseks toimimiseks.

C-vitamiin on inimorganismi jaoks antiskorbuutne ühend.

C-vitamiini täielik puudumine (ka bioaktiivsuse minetanuna) toidus või kestev defitsiit võib inimorganismile kahjulik ning koguni ohtlik olla, põhjustades selliseid haiguslikke seisundeid nagu skorbuut (inglise keeles scurvy), periodontiit (hambajuureümbrisepõletik), müokardi infarkt ja kroonilised südamehaigused.^[4]

C-vitamiini bioaktiivsus kaob kuumutamisel, hapniku ja valguse toimel.^[5]

↑ "Scurvy and its Prevention and Control in Major Emergencies", (WHO; 1999; 70 lk), vaadatud 24.06.2013 (inglise keeles)
↑ ^2,00 ^2,01 ^2,02 ^2,03 ^2,04 ^2,05 ^2,06 ^2,07 ^2,08 ^2,09 ^2,10 ^2,11 ^2,12 ^2,13 ^2,14 ^2,15 ""USDA National Nutrient Database"". www.nal.usda.gov (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 3.03.2015. Vaadatud 4.01.2011.
↑ ^3,0 ^3,1 ^3,2 ""Danish Food Composition Databank"" (inglise). National Food Institute – Technical University of Denmark (DTU). Originaali arhiivikoopia seisuga 25.12.2010. Vaadatud 17.01.2011.
↑ Pirkko J. Pussinen, Tiina Laatikainen, Georg Alfthan, Sirkka Asikainen, Pekka Jousilahti, Periodontitis Is Associated with a Low Concentration of Vitamin C in Plasma, doi: 10.1128/CDLI.10.5.897-902.2003Clin Vaccine ImmunolSeptember 2003 vol. 10 no. 5897-902, vaadatud 24.06.2013
↑ Mihkel Zilmer, Aune Rehema, Ursel Soomets, Kersti Zilmer, "Inimkeha põhilised biomolekulid (meditsiiniliselt tähtsamad ülesanded). Inimorganismi metabolism (biokemism ja kliinilised aspektid)", 2015, Avita, ISBN 978-9985-2-2168-6

[1] "Scurvy and its Prevention and Control in Major Emergencies", (WHO; 1999; 70 lk), vaadatud 24.06.2013 (inglise keeles)

[toit-2] 2,00 ^2,01 ^2,02 ^2,03 ^2,04 ^2,05 ^2,06 ^2,07 ^2,08 ^2,09 ^2,10 ^2,11 ^2,12 ^2,13 ^2,14 ^2,15 ""USDA National Nutrient Database"". www.nal.usda.gov (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 3.03.2015. Vaadatud 4.01.2011.

[food-3] 3,0 ^3,1 ^3,2 ""Danish Food Composition Databank"" (inglise). National Food Institute – Technical University of Denmark (DTU). Originaali arhiivikoopia seisuga 25.12.2010. Vaadatud 17.01.2011.

[4] Pirkko J. Pussinen, Tiina Laatikainen, Georg Alfthan, Sirkka Asikainen, Pekka Jousilahti, Periodontitis Is Associated with a Low Concentration of Vitamin C in Plasma, doi: 10.1128/CDLI.10.5.897-902.2003Clin Vaccine ImmunolSeptember 2003 vol. 10 no. 5897-902, vaadatud 24.06.2013

[Inimkeha_2015-5] Mihkel Zilmer, Aune Rehema, Ursel Soomets, Kersti Zilmer, "Inimkeha põhilised biomolekulid (meditsiiniliselt tähtsamad ülesanded). Inimorganismi metabolism (biokemism ja kliinilised aspektid)", 2015, Avita, ISBN 978-9985-2-2168-6

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]